Igaüks meist teab kedagi, kes on kadestamisväärselt positiivse ellusuhtumisega. Sellistele inimestele võib näiteks esmaspäevahommikul öelda, et väljas sajab vihma ja nemad vastavad: «Ära muretse, ilmateates öeldi, et pühapäeva õhtuks tuleb päike välja.» Kuigi vahel võivad üdini optimistlikud inimesed olla üpriski väsitavad, on kõigil neilt ka midagi õppida – eriti pessimistidel, kes on ka puhkepäeva hommikul sinitaevas säravat päikest nähes veendunud, et küllap see vihm ka peagi kohale jõuab.
Ka pessimistlikud inimesed rõõmustavad aeg-ajalt: näiteks siis, kui nad on ostnud uue diivani või algab kauaoodatud puhkusereis. Kuid pärast seda rõõmuhetke turgatavad pähe uued mõtted, mis võivad optimistidel ja pessimistidel vägagi erinevad olla. Jaapani aju-uurijad Kobe Ülikoolist ja Kyoto Ülikoolist uurisidki just neid mõtteid. Täpsemalt öeldes tahtsid nad teada, mis toimub rohkem või vähem optimistlike inimeste ajus ajal, mil neil palutakse ette kujutada teatud olukordi.