Tahtliku kuriteo sooritanud inimese õigus osaleda volikogu töös tekitas küsimusi pärast seda, kui sel sügisel mõisteti korruptsioonis süüdi Kohtla-Järve volikogu liige Anton Dijev.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi seisukoht on, et seaduse kohaselt ei tohi volikogu töös osaleda inimesed, kellele on tahtliku kuriteo eest määratud kehtiv karistus. Näiteks Dijevile määratud rahaline karistus kustub kolm aastat pärast otsuse täitmist.

“Seadusandja tahe on välistada volikogus isikud, kellel on kehtiv karistatus tahtliku kuriteo eest,” ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste nõunik Eliko Saks.

Saks ütles, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 18 lõike 1 p 8 alusel lõppevad volikogu liikme volitused enne tähtaega tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega.

“Sealjuures ei näe seadus ette volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõpetamist valimiskomisjoni otsusega, vaid volikogu liikme volitused lõpevad juriidilise fakti korral automaatselt,” sõnas Saks.

“Praktikas on sätte kohaldamisel tekkinud ka varem küsimusi, et kui isik on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos volikogu liikmeks kandideerimise järel, kuid enne volikogu liikme volituste tekkimist, kas KOKS § 18 lg 1 p 8 sel juhul kuulub kohaldamisele või puudutab see vaid volikogu liikme volituste ajal kohtulahendi jõustumist. Nimetatud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alus kohaldub nii juhul, kui isiku suhtes jõustub kohtulahend volikogu liikme volituste täitmise ajal, kui ka enne volikogu liikme volituste tekkimist ning ka juhul, kui isik on saanud karistuse ajal, kui tema volitused volikogu liikmena on peatatud,” ütles Eliko Saks, kelle sõnul tuleb praeguses olukorras valimiskomisjonil KOKS § 20 lg 1 ja lg 4 alusel määrata asendusliige.

Volikogu esimees ei nõustu ministeeriumiga

Kohtla-Järve volikogu esimees Eduard Odinets ministeeriumi seisukohaga ei nõustu ning tema arvates on Anton Dijevil õigus uue volikogu koosseisu töös osaleda.

“Karistuse selle jõustunud kohtuotsuse eest on ta saanud, ta on kaotanud oma volitused kehtivas linnavolikogus. Uus volikogu ei ole veel ametisse määratud. Minu jaoks tähendaks see, et teda karistataks sama asja eest teist korda, kui ei lubataks teda olla ka uues volikogus,” sõnas Odinets, kes on olnud ka riigikogu õiguskomisjoni esimees.

Kohtla-Järve linnavolikogu esimees Eduard Odinets. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Anton Dijev asemel määrati praegusesse volikogusse asendusliige ja eelmisel reedel toimunud Kohtla-Järve volikogu erakorralisel istungil Dijev osaleda ei saanud. Kas Anton Dijevil on õigus Kohtla-Järve volikogu uues koosseisus osaleda, on linna valimiskomisjoni esimehe Anna Generalova sõnul veel lahtine.

“Selle kohta on tulnud päris palju arvamusi ja need arvamused on täiesti erinevad,” ütles Generalova, kes ootab veel vastust vabariigi valimiskomisjonilt.

Ka ERR küsis vabariigi valimiskomisjoni arvamust, kuid nad viitasid, et kõige õigem on KOKS-i kommenteerima regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Dijev ei informeerinud saadud karistusest

Anton Dijevi puhul tegi olukorra segasemaks see, et ta sai karistuse 30. septembril ehk enne valimisi ja kehtima hakkas karistus 16. septembril ehk valimiste nädalal. Ilmsiks tuli see alles nädal pärast valimisi.

Sellele nüansile juhtis tähelepanu ka Anna Generalova. “Antud juhul tuleks hinnata, kuidas suhtub asjasse valija. Et kui valija teab jõustunud kohtuotsusest ja ikkagi toetab kandidaati, siis kandidaat saaks osaleda volikogu töös. Kui aga valijad ei tea kohtuotsusest, siis volitused lõpevad viidatud paragrahvi alusel. Ka antud juhul tuleb lähtuda sellest,” sõnas Generalova.

Generalova sõnul jättis Dijev saadikuna täitmata oma kohustuse teavitada omavalitsust saadud karistusest.

Praegusel juhul on seegi seadusepunkt poolik. Nimelt kohustab KOKS karistuse tõttu (aga ka näiteks siis, kui saadik vahetab omavalitsust) volikogu kohast ilma jäämise korral saadikut sellest kohaliku omavalitsuse linna- või vallasekretäri informeerima. Samas pole seal kirjas, mis aja jooksul peab saadik seda tegema.

Ehk võiks kogu süsteemi kohendada nii, et e-riigis liiguks selline info riigi ja omavalitsuse vahel automaatselt. Seda enam et kohtuistung Dijevi üle oli avalik ning avalikult saadaval oli ka kohtuotsus.

Kusjuures ERR-i konsulteerinud spetsialistid juhtisid tähelepanu, et segadust tekitavast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse punktist võib välja lugeda sedagi, et keeld puudutab tegelikult vaid karistust vanglas kandvaid isikuid. Seda enam, et aja jooksul on seaduse punkti muudetud nii, et see on pandud kokku kahest punktist.

Kohus võiks tuua asjasse selgust

Tõenäoliselt võib asi jõuda kohtusse, kus olukord selgeks vaieldakse. “Loomulikult selgust oleks vaja. Ja väga paljudel teemadel meil ju tõlgenduse annabki kohus, kuigi tegelikult võiks seadused olla arusaadavad kõikidele osapooltele,” ütles Kohtla-Järve volikogu esimees Eduard Odinets.

Valimistel Keskerakonna ridades volikokku pääsemiseks vajalikud 209 häält saanud Anton Dijevi kohta teeb viieliikmeline Kohtla-Järve valimiskomisjon otsuse pärast seda, kui riigi valimisteenistus on valimistulemused välja kuulutanud.

Omavalitsuse valimiskomisjoni otsust on õigus vaidlustada riigi valimiskomisjonis Dijevil, kui ta jääb valimistel väljateenitud kohast ilma, ning Dijevi jaoks positiivse otsuse puhul nendelgi, kes tunnevad et nende õigusi on rikutud.

Anton Dijev. Autor/allikas: ERR

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste nõuniku Eliko Saksa sõnul on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud.

“Ka volikogu liikmete registreerimise otsuse peale on õigus esitada kaebus vabariigi valimiskomisjonile taotlusega vaadata läbi ja tühistada valimiskomisjoni otsus. Kaebuse esitamise õigus on nt asendusliikmel, kellel on õigus saada volikogu liikme volitused isiku asemel, kelle volikogu liikme volitused enne tähtaega lõpevad tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega,” selgitas Eliko Saks.

Vabariigi valimiskomisjoni otsust on omakorda võimalik kahtluse alla seda Riigikohtus.