Kuigi kindlat kuupäeva veel teada pole, kavatseb kevadise ohuteavitustesti vigadest õppinud päästeamet korraldada novembris-detsembris uue ohuteavituse terviksüsteemide testi. Samal ajal arendab Eesti ka võrgupõhist välkteavitust, mida peetakse paremaks praegu kasutuses olevatest äpiteavitusest ja SMS-ist.
“Pärast kevadist testi saime tõesti väga palju infot nii selle kohta, mis töötab kui ka selle kohta, mis vajab arendust. Suve jooksul oleme sireenivõrgustikus teinud väga ulatuslikke parandustöid,” lausus päästeameti ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb.
Muuhulgas tuli välja, et väga suur osa sireenipostide elektroonikast oli vigane ja seetõttu hakkasid kevadise testi ajal huilgama 121 sireenipostist vaid 70.
“Tegemist oli koroonaaegsete elektroonikatarnetega,” selgitas Kerb sireenipostide vigase elektoonika põhjust.
“Kogu see vigane elektroonika on suve jooksul välja vahetatud. Augustis tegime ka reaalse käivitustesti vaikiva failiga. Kui me kevadel saime teada, et väga paljud postid ei võtnud teavitust vastu või käivitasid selle hilinemisega või valesti, siis augustis vaikiva failiga test oli edukas kõikide postide lõikes. Nüüd on meie eesmärk testida kõiki ohuteavituskanaleid ka sügistalvel nii eraldiseisvalt kui ka tervikuna,” rääkis Kerb.
2027. aastaks valmib võrgupõhise välkteavituse süsteem
Päästeamet loodab uue terviktesti teha novembris-detsembris. Siis on teavituseks kasutusel veel senised ohuteavituskanalid, kuid aastal 2027 loodetakse käima saada ka cell broadcast ehk võrgupõhine välkteavitus.
“Praegu on meil töötavaks ohuteavituskanaliks erinevad äpiteavitused, ERR-i kanalid, sireenipostid, SMS-id. Ukraina kogemus näitab, et kestva kriisi ajal on väga oluline, et inimestel oleksid telefonis äpid, mille kaudu saab edastada teinekord palju rohkem kui teksti ja pilti,” rääkis Kerb.
Augustis eraldas valitsus siseministeeriumile raha nutitelefoni välkteate väljaarendamiseks. “Erinevalt SMS-ist liigub välkteade kõikidesse telefonidesse loetud sekunditega. Rahastus on meil selle arendamiseks alates järgmisest aastast ja eesmärk on saada välkteated toimima 2027. aastast,” rääkis Kerb.
Kerb selgitas, et tegemist on ulatusliku tehnoloogilise arendusega, mis tuleb luua koostöös Eesti telekomiettevõtetega, kuid lisaks on vaja, et nii Apple kui ka Google tarkvarauuendustega vajalikud funktsioonid kõikides Eestis kasutusel olevates nutitelefonides aktiveeriksid.
“Aastane arendusaeg on tegelikult väga kiire nii maailma kontekstis kui ka vaadates Eesti vajadustele otsa. Kuna teame pärast ohuteavitustesti, et meil on äppide kõrvale vaja ka teist väga kiiret inimesteni ulatuslikult infot viivat infokanalit, siis olemegi praegu selle arenduse sedavõrd kiires ajakavas ette võtnud. Selleks on meile tellimus antud ka valitsuselt,” lausus Kerb.
Praeguse seisuga on valitsus välkteavituse arendamiseks eraldanud 3,6 miljonit eurot. “See sisaldab nii arendusraha kui ka erinevad litsentsirahasid, mida seoses välkteate arendamisega vaja on maksta,” sõnas Kerb.
Millised on välkteavituse funktsiooni järgmiste aastate ülalpidamis- ja haldushoolduskulud, selgub aga alles tulevikus.
“Aga välkteavituse eripära on see, et kui SMS-teavituse saatmine on tehnoloogiast tulenevalt väga kulukas, ja ka kevadel läks see maksma 90 000 eurot, siis välkteavituste puhul taolisi saatmiskulusid enam pole,” lausus Kerb.
Sireenide heli pannakse maksimumile
Praeguse seisuga toimub uus ohuteavituse test novembri lõpus, detsembri alguses. “See kuupäev sõltub hetkel erinevatest otsustest nii riigikogu tasandil seoses hädaolukorra seaduse vastuvõtmisega kui ka sellest, kuidas jõuame elanike teavitamise korralikult tehtud, sest selline test, kus me käivitame sireene, vajab väga tugevat ühiskondlikku teadlikkust,” rääkis Kerb.
Päästeametil on kavas katsetada sireene kindlasti tugevama helitugevusega kui kevadel, kui helitugevus oli 70 protsenti.
“Meil ongi vaja testida niimoodi, et sireenid on pandud maksimaalsele helitugevusele, mida sireenipostid lubavad, ja siis hinnata, milline on nende kuuldavus linnalises keskkonnas. Kevadel me ei saanud head infot kuuldavuse kohta tehniliste ja tarkvaraliste probleemide tõttu,” lausus Kerb.
Selle teadmise pealt saab päästeamet otsustada, kas kusagil peab sireenivõrgustikku tihedamaks tegema, kusagil äkki sireenipostide asukohti muutma või on sireenid väga heas asukohas ja seal enam midagi muutma ei pea.
14. mail kell käivitati kaitseväe õppusel Siil esmakordselt üleriigiline ohuteavituse süsteem EE-ALARM, sealhulgas 22 asulas ja Tallinna lähiümbruses ka sireenid. Riikliku ohuteavituse käivitamisel said inimesed sel päeval kaks testsõnumit läbi mitme erineva kanali: mobiilirakendustes “Ole valmis!” ja “Eesti äpp”;
SMS-teavitusena mobiiltelefonidesse; tekstiribana Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalites ETV ja ETV+; veebilehel err.ee ja ERR-i uudiste mobiilirakenduses.