Aasta tagasi jõustunud seadusemuudatus kohustas kõiki raviasutusi sõlmima vastutuskindlustuse, et võimaliku ravivea korral saaksid patsiendid hüvitist nõuda. Ka peavad tohtrid tekkinud ohujuhtumid registreerima. Raviasutustele tähendas uus kord väga suuri kindlustusmakseid, sest kohustuslikku kindlustust pakkus vaid üks selts.
Aasta eest kehtima hakanud seadusemuudatus oleks pidanud meeldima nii patsientidele kui ka arstidele. Inimestel tekkis võimalus ravivea eest hüvitist saada ning tohtritelt võeti paine, et eksimuse korral ähvardab neid kriminaalkaristus.
Ainult et reformi algus oli enam kui konarlik. Kohutuslikku vastutus kindlustust pakkus vaid PZU ning nende kindlustusmaksed lõid nii mõnelgi tohtril hinge kinni.
Ilmselt kõige enam avalikkuse tähelepanu pälvinud kindlustusjuhtum toimus Turmani kliinikus, kui seal ravil käinud paarkümmend patsienti vajasid hiljem erakorralist operatsiooni Ida-Tallinna keskhaiglas, et nende silmanägemine säiliks.
Tallinlane Tõnu oli üks neist patsientidest, kes pärast silmasisest süsti sai nakkuse ning vajas seetõttu mitut operatsiooni ning oli pea poolteist kuud pime. Kaaskannatajatega suheldes sai ta teada võimalusest küsida hüvitist.
“Ma kirjeldasin oma olukorda, millal, mis protseduuri tehti ja kui palju see mulle kannatusi ja valu põhjustas. Kuna mul vasak silm oli varem kahjustatud, süst tehti paremasse, siis ma sisuliselt olin täiesti abitu üksinda liikumiseks,” rääkis Tõnu.
Kui mees hindas talle tekitatud kahju viiekohalise numbriga, siis välja makstud hüvitis on vaid 15 protsenti küsitud summast.
“Ma sain aru, et see on neil mingi standardne summa, kõikidele sama palju, kes seda taotlesid. Ei tundu (õiglane), aga ma ei näinud mingit võimalust protesteerida või et sellest kasu oleks,” lausus Tõnu.
Aga rahul pole uue süsteemiga ka tervishoiuasutused. Tartu kiirabi kindlustusmakse on ligi 200 000 eurot, just nii palju maksab ka üks kiirabiauto. Samas pole neil selle aasta jooksul olnud ühtegi kindlustusjuhtumit. Kiirabi juhi Lauri Kõrgvee hinnangul on tegu kalli püsikuluga, seda nii raviasutuste kui ka tervisekassa jaoks.
“Selge on see, et seadusandja võiks sellisel kujul selle kulutamise lõpetada, eriti olukorras, kus meil tervisekassas haigutab 200-miljoniline puudujääk,” ütles Kõrgvee.
Kõrgvee sõnul oleks tulnud enne uue süsteemi käivitamist koguda infot patsiendi ohujuhtumite kohta ning kindlustus oleks saanud neid analüüsida. Alles pärast analüüsi saab luua Eesti olusid ja võimalusi arvestava lahenduse.
“Minu arust saab alles siis öelda, et patsiendikindlustus täidab oma eesmärki, kaitseb nii patsienti kui ka tervishoiutöötajat ja suurendab usaldust tervikuna kogu tervishoiusüsteemi vastu,” märkis ta.
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni hinnangul on uus kord hästi rakendunud, hüvitisi on makstud pea 200 000 euro eest ja suurim hüvitis on olnud 15 000 eurot.
“Kui me räägime kindlustusmaksest, mis justkui tundub kõrge – tundub jah kõrge. Aga meil on ikkagi esimene aasta, me oleme mõelnud, et viie aasta perspektiiv on see, kus need asjad peavad paika loksuma,” lausus Friedemann.
Friedemanni sõnul ei saa täna keegi väita, et ühtegi raviviga sel aastal pole tehtud, sest need võivad ilmneda ka tükk aega hiljem. Sellega on ka patsiendikindlustust luues arvestatud.
PZU kindlustusselts võttis riskide hindamise aluseks soomlaste statistika, aga ka Poola ja Leedu andmed.
“Meil esimese aasta jooksul tuleb kokku kusagil 500 avaldust. Soomes on aga seda seadust 1987. aastast saati rakendatud ja viimastel aastatel on üle 9000 avalduse. Kui jagada Eesti rahvaarv Soomega, siis saame et meil võiks olla umbes 2000 avaldust,” lausus PZU kahjukäsitluse osakonna juht Jaanus Tanne.
Kõige enam ehk pea iga viies avaldus on erakorralise meditsiini kohta, teisel kohal on hambaravi 12 protsendiga ning iga kümnes kaebus puudutab perearstiabi. 68 inimesele on makstud hüvitis välja ning hüvitise summa on paika pandud seadusega. Nüüd, kus esimesed lepingud hakkavad lõppema, on PZU uued pakkumised senisest veelgi kõrgemad ja seda ka juhul, kui ühtegi kahjujuhtumit pole olnud.
“Me oleme hinnapakkumistes korrigeerinud pakkumisi inflatsiooni võrra vähemalt. Vaadates seda, mis tulevikus tuleb, siis me peame arvestama seda, et hinnad kahe-kolme aasta pärast ei ole sellised, mis need oleksid praegu,” ütles Tanne.
Aga PZU valitsemisaeg vastutuskindlustuse turul saab läbi, sest juba 70 aastat ravivigade kindlustust pakkunud Lloyds on teinud raviasutustele esimesed pakkumised ja need on märkimisväärselt soodsamad.
“Maailmas on tegelikult mitmeid ravivigade kindlustusmudeleid ja see kindlustusmudel, mida meil õnnestub vahendada, on maailmas väga laialt kasutatav. Seal on omad teatud aspektid, see natuke teistel alustel toimib. Kindlustusandjal on väga pikk ekspertiis ja kogemus,” ütles Northern1 kindlustusmaakler Signe Soonberg.