Robotite kasutamine vanurite hoolduses on tehnoloogiline suund, mille arendamine on küll juba alanud, kuid senised katsed viitavad, et inimeste täielik asendamine masinatega ei ole veel realistlik. Kuigi Inglismaal ja Jaapanis on katsetatud mitmesuguseid roboteid – alates liikumisabivahenditest ja teraapiaseadmetest kuni humanoidsete treeningpartneriteni –, on tegelikkus osutunud keerukamaks kui esialgsed lootused.
BBC artiklis on välja toodud, et Briti vanurite jaoks jääb koduhoolekandes igapäevaselt puudu suur hulk tööjõudu: näiteks Inglismaal oli viimastel aastatel umbes 131 000 vaba kohta hooldustöötajatele. Üks võimalik lahendus on robotite kasutamine, mis aitaksid täita rutiinsemaid ülesandeid või pakkuda seltsi. Samas rõhutatakse artiklis, et praktikas ilmnes mitu takistust: robotid vajavad hooldust ja laadimist, nad ei ole eluoluliste rutiinide puhul sageli piisavalt kohanduvad ning eakate patsientide eelistused ei pruugi olla tehnoloogiale alati soodsad, näiteks üks robotitest treeningpartneri rollis osutus kasutajatele ebamugavaks, kuna hääl oli liiga kõrge ja roboti mõõtmed ei sobitunud ruumiga. Lisaks on rõhutatud, et robot ei saa (veel) täies mahus asendada inimlikku lähedust: hooldus ei ole lihtsalt ülesannete täitmine, vaid ka suhtlemine, emotsionaalne tugi ja kontakt, mida masina puhul on vaid simuleeritud.
Probleem ei seisne ainult tehnoloogilistes piirangutes, näiteks robotite kogenematus peenmotoorikas või raskesti kuuldav hääl, vaid ka nende hooldusvajaduses – töö, mis langeb juba niigi ülekoormatud personalile. Sageli vajavad robotid ise nii palju tähelepanu, et hooldustöötajad eelistavad neist loobuda. Lisaks võib robotite kasutamine eakate seas põhjustada soovimatuid reaktsioone, nagu liigne kiindumine või segadus.
Samas käib intensiivne töö selle nimel, et muuta robotid inimlikumaks – arendatakse pehmemaid ja tundlikumaid käsi, kunstlihaseid ning masinaid, mis oskavad ise end laadida ja puhastada. Eesmärk pole siiski inimest täielikult asendada, vaid pakkuda tuge olukorras, kus hooldajatest on krooniline puudus. Optimaalne tulevikustsenaarium eeldab, et robotid teeksid rutiinset tööd, jättes inimestele rohkem aega eakatega suhtlemiseks ja nende emotsionaalseks toetamiseks.
Eksperdid jagunevad oma arvamustes: osa näeb suurt potentsiaali ja vältimatut automatiseerimist, teised hoiatavad, et kiirustades võib robotite kasutuselevõtt hoopis kahjustada hoolduskvaliteeti. Tulevikus võib robotitest tõepoolest saada oluline osa sotsiaalhoolekandest, kuid see sõltub mitte ainult tehnoloogiast, vaid ka väärtustest ja poliitilistest valikutest: kas robotid hakkavad meid teenima või vastupidi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (2)