President Donald Trump kehtestas aprillis karmi tollipoliitika ning mitmed majandusteadlased eeldasid seejärel, et see toob kaasa inflatsiooni järsu kiirenemise. Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et mure inflatsiooni kiirenemise pärast võis olla liialdatud ja hinnad on seni tõusnud oodatust vähem.
Leht toob välja, et inflatsioon on prognoositust aeglasem ja majandus kasvab jätkuvalt, vaatamata uutele tollidele.
“Ma pole kindel, kas need (tollid) on olnud nii olulised, kui inimesed varem arvasid,” ütles finantsfirma MassMutual investeerimisstrateegia juht Kelly Kowalski
The Wall Street Journal märgib samas, et ka tollipoliitikaga lubatud eelised pole teoks saanud. Maksutulu on jäänud rahandusministeeriumi prognoosidele alla ning kodumaine tööstus pole saanud hoogu sisse.
USA inflatsioon kiirenes septembris kolme protsendini, mis on kõrgem kui föderaalreservi eesmärgiks olev kaks protsenti. Tollimaksud on hinnatõusus mänginud mõõdukat rolli, tõstes selliste kaupade nagu mööbel ja riided hindu.
Lehe teatel on tollid varem eeldatust madalamal tasemel, mida kinnitab ka oodatust väiksem maksutulu. Viimased andmed viitavad, et aasta lõpuks teenib USA tollimaksudest 400 miljardit dollarit. Rahandusminister Scott Bessent prognoosis aga augustis, et USA teenib tollimaksudest 0,5–1 triljon dollarit.
Mitmed ettevõtted on viinud ka tootmise riikidesse, kus kehtivad paljudele kaupadele madalamad tollimaksud. Samuti ei kanna firmad kõiki kulusid üle tarbijatele.
USA finantshiiglase Bank of America andmetel maksavad tarbijad 50-70 protsenti tollidest, ülejäänu katavad firmad. Põhjus seisneb selles, et ettevõtete kasumimarginaalid on praegu palju suuremad kui enne pandeemiat, seetõttu ei pea nad ka hindu kiiresti tõstma.
Uuringufirma Pantheon Macroeconomicsi andmetel suudavad jaemüüjad katta 30 protsenti kuludest, kasumimarginaalid jäävad siis eelmise kümnendi tasemele.
Näiteks autosektoris olid hinnad septembris vaid 1,1 protsendi võrra kõrgemad kui märtsis. Samas Trump kehtestas kõikide autode impordile kõrged tollid. Finantshiiglase JPMorgan andmetel maksavad tootjad nüüd aga 80 protsenti kuludest.
Tootjad saavad seda lubada, kuna autode hinnad on viimaste aastate jooksul järsult tõusnud. Firmad muretsevad samas, et tarbijad ei jaksa enam kõrgemat hinda maksta. Pandeemiast tingitud hinnatõus suurendas aga firmade kasumimarginaale ja seetõttu suudavad tootjad nüüd kanda kõrgemaid kulusid.
Paljud majandusteadlased hoiatavad siiski, et lõplik tollide mõju pole veel selgunud. Paljud firmad tõstavad hindu järk-järgult ning ökonomistid eeldavad, et firmad kannavad lõpuks suurema osa kuludest edasi tarbijatele. Seetõttu võib tollipoliitika avaldada inflatsioonile mõju ka järgmisel aastal.