Riigikontroll rõhutab ülevaates, et riigiteede seisukorra säilitamiseks, riigiteede ja raudteede ehituseks ning raudteel turvalisuse suurendamiseks on järgmisel viiel aastal puudu vähemalt 1,35 miljardit eurot. Võimalused sellel perioodil sedavõrd suures mahus valdkonna lisarahastamiseks on piiratud ning raha vajavad ka teised valdkonnad.
„Riigi arengukavad ja neis seatud sihid ei tohiks olla magus enesepettus, vaid need peaksid kõnelema realistlikult sellest, millised on riigi prioriteedid, ja esitama jõukohaseid valikuid,“ lausus riigikontrolör Janar Holm. „Valdkonna eesmärgid tuleks riigi rahalisi võimalusi arvestades kaine pilguga üle vaadata ning hinnata, kas üldse, mis mahus ja millises tempos oleks tegelikult võimalik kaugemate eesmärkideni jõuda. Otsuseid on tarvis selguse, ettenähtavuse ja läbipaistvuse huvides ning need oleks mõistlik ka valdkondlikes arengukavades ja strateegiadokumentides kinnistada.“
Selgub, et vähemalt 300 miljonit eurot on puudu selleks, et ehitada 2030. aasta lõpuks nõuetele vastavaks põhivõrgu maanteed. Sama suur summa on perioodil 2026–2029 puudu ka selleks, et säilitada riigiteede seisukord tasemel „hea“.
Ühtlasi on vähemalt 145 miljonit eurot puudu selleks, et saavutada transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärk panna aastaks 2030 tolmuvaba kate kõigile riigi omandis olevatele kruusateedele, mille liiklussagedus on üle 50 auto ööpäevas.
Vähemalt 500 miljonit eurot on puudu Rail Balticu Eesti osa I etapi lõpetamiseks. Seda juhul, kui täitub Eesti lootus saada selleks otstarbeks Euroopa Liidu uuest, perioodi 2028–2034 eelarvest 1,2 miljardit eurot. Kui saadakse vähem, suureneb Eesti osa I etapi lõpetamiseks puudu oleva raha hulk veelgi. Kui kogu siinse Rail Balticu osa I etapi lõpetamise finantseerimine langeks Eesti õlule, oleks puudu ligi 1,7 miljardit eurot.
Ajakava järgi peaksid rongid sõitma hakkama 2031. aastal. Kuigi Rail Balticu Eesti osa ehitamine on saanud hea hoo ning edeneb paremini võrreldes Leedu ja eriti Lätiga, on kogu Rail Balticu raudtee kasutuselevõtt 2031. aastal ebatõenäoline.
Vähemalt 90 miljonit eurot on puudu investeeringuteks, mis on vajalikud selleks, et rongid saaksid Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva suunal sõita läbivalt kiirusega kuni 160 km/h.
Nukker seis liikluses
Aruandes tuuakse välja seegi, et liikluses hukkunute ja raskesti vigastatute hulk ei ole oodatud määral vähenenud, aga liiklusohutuse paranemist eeldatavasti enim mõjutavaid tegevusi ei ole seni suudetud kavandatud mahus ega tempos ellu viia.
Liiklusohutuse parandamiseks on küll seatud eesmärgid, mille järgi peaksid hukkunute ja raskesti vigastatute kolme aasta keskmised näitajad aasta-aastalt vähenema, kuid alates aastast 2020 pole need näitajad oodatud määral paranenud ning eesmärkide ja tegelikkuse vahe on üha suurenenud. 2024. aasta paistis silma viimase kümnendi ühe suurima liiklussurmade arvuga.
Liiklusohutusprogramm on olnud senisel kujul õhku täis, leiab riigikontroll. Puudunud on rahaline kate ning kirjas on olnud ka tegevusi, millel ei ole olnud poliitilist toetust ning mis on seetõttu jäänud samuti rakendamata.“ Olukorras, kus meetmetele pole ei rahalist ega poliitilist toetust, tuleks otsustamiseks pakkuda teisi meetmeid või otsida võimalusi olemasolevate meetmete tõhustamiseks, näidates seejuures ära, kuidas mõjutab meetmete asendamine seatud eesmärki,“ manitses asutus.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (79)