Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon otsustas kontrollida riigikaitse ja sisekaitse valdkonnas tegutsevate ametiisikute huvide deklaratsioone, viidates sisekaitse valdkonna suurenenud rahastamisega kaasnevatele ohtudele.
Komisjon otsustas kaardistada ligi sajast inimesest koosneva valimi riigikaitse valdkonna ja sisekaitse ametiisikutest ja kontrollida nende huvide deklaratsioone, teatas riigikogu pressiteenistus esmaspäeval.
Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõvarti (Keskerakond) sõnul on riik tegemas suuri rahasüste lisaks riigikaitsele ka elanikkonnakaitsesse ja seega on mõistlik vaadata üle selle raha kasutamisega seotud ametiisikute huvide deklaratsioonid.
“Isegi rahandusminister tõi riigikogu suures saalis järgmise aasta riigieelarvet tutvustades esile, et siseministeeriumi valitsemisala eelarve on märgatavalt suurenenud. Nii hoiame silma peal kõikidel kaitsevaldkonna aspektidel. Lisaks on tänaseks välja tulnud, et paljude kaitsevaldkonna ametiisikute andmed ei kajastu huvide deklaratsioonide registris, mistõttu pöördub komisjon eraldi valitsusasutuste poole, et teada saada, kuidas maandatakse võimalikke huvide konflikte,” märkis ta.
Komisjon otsustas, et kui valimisse võetud ametiisik ei ole kantud huvide deklaratsioonide registrisse, siis konsulteeritakse valitsusasutusega, kuidas seal maandatakse huvide konfliktide tekkimise riski, näiteks kas kehtib asutusesisene huvide deklareerimise kord vms.
Huvide deklareerimise tähtaeg on korruptsioonivastase seaduse kohaselt 31. mai või neli kuud arvates deklareerimise kohustusega ametisse asumisest. Huvide deklaratsiooni esitamise kohustus on ligi 5000 ametiisikul.
Korruptsioonivastase seaduse järgi on erikomisjonil ainuõigus kontrollida selliste kõrgemate ametiisikute huvide deklaratsioone nagu president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor, Riigikogu Kantselei direktor, samuti isik, kes täidab valitsuse liikme juures nõustavaid ülesandeid kuni valitsuse liikme volituste lõppemiseni, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ja Riigikantselei direktor. Erikomisjonil on õigus kontrollida kõiki registrile esitatud deklaratsioone.