Hiina on kaubandusläbirääkimistes Ameerika Ühendriikidega kasutanud jõuõlana oma kontrolli maailmaturul haruldaste muldmetallide üle. Sellest on pihta saanud ka Euroopa, mille tehnoloogiasektor sõltub sama moodi sügavalt Hiina tarneahelatest.
Juba aprillis kehtestas Hiina haruldastele muldmetallidele ekspordipiirangud, mistõttu USA ja Euroopa ettevõtted pidid hakkama Pekingilt ekspordilubasid küsima. Neid polnud alati lihtne saada.
“See muidugi pidurdas kõike palju. Tulemuseks oli tehaste sulgemised ja töötempo langus mitmel pool Euroopas, näiteks autotööstuses. Sama juhtus USA-s, sest neil ei olnud haruldasi muldmetalle, mida neil oli vaja. Nüüd sügisel, kui Hiina ja USA kaubandussuhted on taas muutunud pingelisemaks, on Peking neid piiranguid karmistanud. Kui need ekspordipiirangud jäävad paika, oleks väga raske USA-l ja Euroopal importida Hiinast neid haruldasi muldmetalle, mida meil vaja on,” rääkis ERR-ile mõttekoja EPC analüütik Varg Folkman.
Sügisesed piirangud olid eelmäng USA presidendi Donald Trumpi ja Hiina presidendi Xi Jinpingi kohtumisele Lõuna-Koreas. Selle tulemusel leevendas Trump Hiinale tollimakse ja Xi pani uued piirangud aastaks pausile.
“Meil on kokkuleppe. Me räägime selle uuesti läbi igal aastal, aga ma usun see kokkuleppe püsib pikka aega, pikalt üle aasta. Me peame läbirääkimisi aasta lõpus, aga haruldaste muldmetallide olukord on lahendatud,” teatas Trump Xiga peetud kohtumise järel.
Euroopa jäi sellest kõigest veidi kõrvale, viimase nädala on Euroopa Komisjon püüdnud Hiinaga suheldes mõista, mis selle kõige mõju Euroopale on.
“Me mõistame olukorda nii, et Hiina paus või õigemini otsus ekspordi piiranguid mitte kehtestada kehtib kogu maailmale. Me jätkame Hiinaga suhtlemist, et mõista kuidas see täpselt töötab, aga see on, kuidas meie olukorda mõistame,” selgitas Euroopa Komisjoni kõneisik Olof Gill.
Haruldasi muldmetalle on vaja pea kõigis tänapäevastes tööstusharudes. Olgu see mikrokiipide tootmine ja seetõttu tehisaru arendamine või rohetehnoloogiad – päikesepaneelid, tuulikud, akud. Samamoodi autotööstus või sõjatööstus. Kõik see sõltub praegu Hiina tarneahelatest.
“See tähendab, et Euroopa peab ärkama fakti ees, et see on midagi, mis otsustab tõsiselt ja päriselt Euroopa võimalused majanduskasvuks ja tööstuslikuks arenguks. See kõik sõltub sellest uut tüüpi kütusest,” rääkis mõttekoja Friends of Europe tegevjuht Dharmendra Kanani.
Peamine mure pole nende maavarada leidmine vaid töötlemine. Euroopa ei suuda mahus ja kulutõhususes sammu pidada.
“Me ei suuda seda Euroopas lihtsalt teha. Meil ei ole neid oskusi ega tehnoloogiat, et seda teha. Hiinlased valvavad seda tehnoloogiat jõuliselt. Nad ei taha, et see lekiks, sest nad tahavad hoida oma eelist selles sektoris. Väga tihti on näha, et uue kaevanduse võiks rajada, aga kaevandatud haruldased muldmetallid peaks ikka Hiinasse saatma, et neid töödelda ja nendest teha püsimagneteid,” märkis Folkman.
Sellest sõltuvusest püütakse lahti murda, ka Eestis – Narvas avati hiljuti magnetitehas. Kuid Hiina tootmismahtudega võrreldes ei muuda see palju kogu Euroopa seisu. Osade ekspertide sõnul on rong jaamast juba ammu lahkunud.
“Poliitikud müüvad maha valet, kui nad ütlevad, et see on võimalik. See ei ole võimalik. Meil ei ole selleks taristut, võimet ega ka tegelikult poliitilist tahet Euroopa Liidu tasemel. Meil ei ole isegi päris ühisturgu. Kui poliitiline ühendus ei suuda oma ühist turgu lõpuni paika saada, mida saab see teha, et alternatiive leida või Euroopas kaevandada. See mõte ei vii kuhugi,” tõdes Kanani.
Ehk parim lahendus võib olla Hiinaga praegu jõuda kokkuleppeni ja uute tehnoloogiate puhul sama lõksu langemist püüda vältida. Euroopal on üks eelis – Hiinal on vaja ligipääsu siinsele turule.
“Nad toodavad palju rohkem kui nad kodumaal tarbivad. Nad tahavad müüa oma autosid, päikesepaneele ja tuulikuid Euroopas. Meil on väga arenenud ja rikas turg,” märkis Folkman.
Ükskõik kuidas oleks nutikam käituda – Euroopa Liitu hoiab tagasi tõsiasi, et liikmesriigid pole suutnud omavahel ühist suunda kokku leppida.
“Meil on osad riigid, kes näevad Hiinat rivaali ja ohuna. Ainuüksi Hiina rolli tõttu Ukraina sõjas, kus nad toetavad Venemaad. Siis on ka osa riike, kes võtavad hea meelega vastu Hiina investeeringud. Näiteks akutehased Hispaanias või kõige märkimisväärsemalt Ungari. Üksmeelt, mida teha tuleks, ei ole,” tõdes Folkman.