Kauboi ratsutab kõrbes ja korraga ütleb talle sisemine hääl:
“Vaata, selle kaktuse alla on maetud varandus!”
Kauboi kihutab lähimasse rantšosse, ostab labida ja tormab kaevama. Kaevab, kaevab, kuid ta ei leia mitte tuhkagi.
“Vabandust, ma eksisin,” ütleb sisemine hääl.
Ühe kidura põõsa kohal ütleb jälle sisemine hääl:
“Kaeva siit, selle põõsa all on varandus!”
Kauboi kaevab ja kaevab, aga ei midagi!
Sisemine hääl vabandab ja kinnitab, et rohkem ta ei peta.
No nii, kauboi kütab edasi.
Ühe puu kohal ütleb sisemine hääl:
“Selle puu all on nüüd tõesti varandus peidus!”
Kauboi kaevab ühe meetri sügavuseni – ei midagi!
“Kaeva veel üks meeter,” ütleb sisemine hääl.
Kauboi kaevab, kaevab ja tõepoolest – ta leiabki hiiglasliku varanduse!
“Küll ikka mõnel lollil veab!!!”