Venemaa ei rikkunud 19. septembril mitte esimest korda Eesti õhuruumi, küll aga valis selleks sedapuhku selgelt vale aja. Samas on asjad nii, et just Kremli enda algatusel elab kogu maailm täna seisus, mida ÜRO põhikiri ette ei näe ehk siis on täpsem rääkida mingist moonutatud maailmakorrast, kus kõik rahu ja julgeolekuga seotud otsused teevad piirkondade politseinikud (Franklin Roosevelti nelja politseiniku teooria). Sestap rutakem tõdema – moonutatud korra looja ise eksis. Ehk siis Eesti saavutas (teiste abil) puhta võidu rahvusvahelise õiguse rikkuja üle. Teise Eesti-Venemaa suhete ajaloos, sest esimeseks on kindlasti Tartu rahuga fikseeritud Eesti võit Vabadussõjas.
Mõistagi on raske kõrvutada Esimese maailmasõja järgset aega ja olukorda maailmas aastal 2025, ent Eesti uus võit sündis maailma esindusorganisatsiooni peakorteris ja seda täielikus diplomaatilises säras. Hetk, mille kõrval kahvatub isegi meie 2-aastane istumine samas julgeolekunõukogu mittealalise liikmena. Edulugu sündis seisus, kus USA president Donald Trump, kes on n-ö ÜRO-kesksele tegevusele seni selgelt eelistanud diilitamisi, sai alles järgmisel päeval ehk 23. septembril esimest korda kokku maailmaorganisatsiooni peasekretär Antonio Guterresega. Trump lubas talle ja ÜRO-le küll igakülgset toetust, ent järgnevas kõnes ÜRO Peaassambleele arvustas ja naeruvääristas ÜRO tegevust nii kuidas sai.