Kui räägime kaselehtedest või maapähklitest, siis satub harva samasse lausesse ka sõna laser.
Nüüd see aga juhtub, sest Rootsi ja Hiina teadlased on leidnud võimaluse ehitada laseri, mis koosneb täielikult üksnes bioloogilisest materjalist, ja kui täpne olla, siis on nad tooraine saanud just nimelt kaselehtedest ja maapähklitest.
Saadud seadeldis on odav ja keskkonnasõbralik ning võiks edasi arendatuna sobida kasutada näiteks meditsiinilises kuvamises.
Jia Wang Umeå Ülikoolist ja ta kolleegid näitavad oma tööga, millest kirjutavad ajakirjas Nanophotonics, kuidas keerukaid optilisi seadmeid, praegusel juhul laserit, saab valmistada käepärastest ja looduslikult taastuvatest materjalidest.
Laser, mille nad tegid, kuulub niinimetatud juhuslike laserite sekka. See on suhteliselt uudset tüüpi laser, mille sees, korrapäratu struktuuriga keskkonnas valgus korduvalt hajub, enne kui kiireks kokku koondub.
Tavalistes laserites võimendub valgus siledate peeglite vahel sirgelt pendeldades.
Just meditsiinilises diagnostikas nähakse juhulaseritele laia tööpõldu, sest nende valgus on küll ere, kuid tavalaseri omast hajusam, mistõttu ei tekita kudedele kahju. Kuid seni on neis seadeldisis kasutatud materjalid olnud tihti kas mürgised, kallid või raskesti toodetavad.
Wang ja ta kaaslased tegid kaselehtedest nanomeetriste mõõtmetega süsinikutäppe, millest sai valguse võimenduskeskkond.
Maapähklist tegid nad imepisikesi kuubikuid, mille krobelistelt tahkudelt valgus peegeldub ja hajub.
Laserit toitev valgusallikas on küll tavaline, mitte täisbioloogiline, aga just need tõsist laseritööd ennast tegevad, valgust hajutavad ja võimendavad komponendid on biomaterjalist.
Valmistada on neid materjale üsna lihtne: süsinikutäppe saab põhimõtteliselt lihtsalt kaselehti surve all kuumutades, maapähklikuubikuid lihtsalt maapähkleid mehaaniliselt tükeldades.
Juhulasereid on bioloogilistest materjalidest tehtud ka varem, näiteks meretigude kodadest või korallide toesest.
Ja peedist pesumasinale trumli tegemises ei ole sellisel taustal enam imelikku midagi.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.