Martin Helme märkis, et kui Lätis saab välislepingutest väljuda ka parlamendis, siis Eestis jääb see õigus ainult valitsusele, mistõttu tuleb riigikogu opositsioonil pöörduda valitsuse poole.
Seetõttu otsustas EKRE riigikogu fraktsioon algatada eelnõu „ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele denonsseerida Istanbuli konventsioon“.
„Teatavasti müüakse meile konventsiooni vajalikkust jutuga, et see kuidagi aitab naisi ja naistevastast vägivalda ära hoida. Tegelikult aga on see äärmusvasakpoolsest ideoloogiast kantud äärmiselt ühiskonda lõhkuv ja kahjulik dokument, millega lõhutakse Eesti ühiskonda ja millega edendatakse sootundlikke poliitikaid ehk neidsamasid 20 või 40 sugu, millest meile siin ministrid puldist on rääkinud,“ kirjutas Helme ühismeedias.
Ta lisas, et lepinguga sunnitakse Eesti riiki edendama 20 ja 40 soo juttu ning rahastama „igasuguseid transsoolisi MTÜ-sid“.
„Sellist asja meil vaja ei ole. Mitmed Euroopa riigid, näiteks Türgi ise ehk Istanbul, on lahkunud pärast allakirjutamist sellest konventsioonist, aga hiljuti ka näiteks Läti,“ sõnas Helme. „No ma ei tea, kas tõesti saame leppida sellega, et lätlased on meist paremad?“
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on EKRE algatus otsene rünnak vägivallaohvrite vastu.
„Istanbuli konventsioon kaitseb naisi vägivalla eest ja aitab ennetada ning vähendada perevägivalda – mitte keegi mõistlik inimene ei peaks tahtma sellest taganeda. Mida on konventsiooniga liitumine meile seni andnud – näiteks laste füüsiline karistamine ei ole enam lubatud, seksuaalne ahistamine on süütegu, inimesed on paremini teadlikud vägivalla eri vormidest,“ tõi Joller välja.
Minister rõhutas, et konventsioon ei levita „soolise ideoloogia“ müüte, vaid nõuab, et riik seisaks iga inimese õiguse eest elada vägivallata elu.
„Sotsiaalministrina ütlen otse: vägivalla eitamine ja selle politiseerimine on häbiväärne. Muuhulgas toetan nii arsti kui ministrina tugevalt nõusolekuseaduse vastuvõtmist, mis on ka selle valitsuse tööplaanides,“ rääkis Joller.
Ta lisas, et Läti president ei kuulutanud vastavat seadust välja ning Läti parlamendi vastava otsuse vastu on loetud päevadega kogutud üle 60 000 protestiallkirja.
Läti president Edgars Rinkevics saatis seaduseelnõu esmaspäeval parlamenti tagasi. Tema sõnul oleks taganemine andnud vale signaali nii Läti ühiskonnale kui ka riigi liitlastele.
Kui Läti president Rinkevics oleks eelnõule alla kirjutanud, oleks neist saanud esimene Euroopa Liidu riik, mis konventsioonist taganeb.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (48)