Eesti majandus kasvab sel aastal 0,6%, kuid suurem eratarbimine ja valitsuse investeeringud annavad 2026. aastal sellele hoogu juurde. Meie prognoosi järgi kiireneb SKP kasv järgmisel aastal 2,3%-ni ja ülejärgmisel aastal 2,6%-ni.

Tugev fiskaalne stiimul aitab majanduskasvu küll kiirendada, kuid selle tagajärjel suurenev riigieelarve puudujääk muudab majanduse haavatavamaks.

Eesti majandus väljus langusest alles selle aasta esimeses kvartalis ja esialgsete andmete järgi kasvas SKP esimese kolme kvartaliga püsivhindades vaid 0,4%. Eesti ettevõtete ja majapidamiste üldine kindlustunne on küll aastatagusest tugevam, kuid olulist paranemist tänavu siiski näha pole. Samuti on kindlustunne jätkuvalt allpool pikaajalist keskmist.

Eesti majanduse olukord paraneb tasapisi

Inflatsiooni arvestades on Swedbanki kaardimaksete langus aasta teisel poolel süvenenud, mis viitab jätkuvalt nõrgale eratarbimisele ning sellest ligi kolmandiku moodustava jaekaubanduse maht ei olnud septembriks eelmise aasta lõpu tasemest kaugemale jõudnud. Sisekaubanduse olukord tervikuna on aga veelgi viletsam, kui lisada vaatluse alla aasta alguses kehtestatud sõidukimaksu mõjul vähenenud automüük.

Kui aga vaadata Eesti majandust tervikuna, siis selle olukord paraneb tasapisi. Töötleva tööstuse, peamise kaupu eksportiva majandusharu tootmismaht kasvab. Vaatamata kaubanduspingetele maailmas, on Eesti kaubanduspartnerite nõudlus tänavu tasapisi paranenud, mida on näha ka kaupade ja teenuste ekspordi kasvus.

Koos intressimäärade langusega on suurenenud kiiresti nõudlus uute laenude järele. Eluasemelaenud on aasta esimese üheksa kuuga kasvanud 29% ja mittefinantsettevõtete laenud isegi 46%. Selline laenukasv suurendab omakorda investeeringuid ja lükkab tagant majanduskasvu.

Näiteks on sel aastal tehtud rohkem eluasemetehinguid, kui kahel varasemal aastal samal ajal ning uute ehituslubade arv on tõusnud viimase nelja aasta suurimaks. Intressimäärade langus on toonud olulise leevenduse ettevõtetele ja majapidamiste eelarvetele. Ehkki langenud on ka intressitulu tähtajalistelt hoiustelt, on majapidamiste laenuportfelli intressikulu vähenemisel suurem mõju.

Välisnõudlus lubab eksporti kasvatada

Vaatamata kaubanduspingetele peaks välisnõudlus järgmisel aastal mõõdukalt suurenema ning lubama Eesti ekspordisektoril oma kaupu ja teenuseid rohkem müüa.

Selleks, et Eesti ekspordisektor suudaks piisavalt reageerida välisnõudluse suurenemisele, peab selle kulude konkurentsivõime paranema. Viimase nelja aasta jooksul on Eestist eksporditud kaupade hinnad tõusnud kiiremini, kui mitmel olulisemal kaubanduspartneril. Sel aastal on kaubandustingimuste soodsamaks muutumine juba toetanud konkurentsivõime paranemist, kuna kaupade ekspordihindade kasv on ületanud impordihindade kasvu ning viimastel kuudel on impordihinnad suurema languse teinud.

Inflatsioon aeglustub ja majapidamiste ostujõud paraneb järgmisel aastal

Käesoleva aasta maksutõusud on Eestis inflatsioonile tublisti hoogu andnud – nendest tuleb ligi pool tarbijahindade kasvust. Kaupade ja teenuste võrdluses on suurim mõju toiduainete hindadel, mille kasv moodustab kogu tarbimiskorvist umbes 30%. Kui sel aastal kasvavad tarbijahinnad meie prognoosi järgi 5,1%, siis järgmisel aastal maksutõusude mõju taandub ja hinnakasv aeglustub 3%-ni. Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning meie hinnangul reaalne eratarbimine sel aastal ei suurene. Nõrgemat eratarbimist põhjustab ka hõivatute arvu langus, mis aeglustab majandusse jõudnud palgafondi kasvu.

Inflatsiooni aeglustumine järgmisel aastal, valitsuse plaanitud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, maksuküüru kaotamine ja lastega peredele sõidukimaksu vähendamine suurendavad majapidamiste ostujõudu. Tõsi, sissetulekute alumistele detsiilidele on maksuküüru kaotamise mõju tagasihoidlikum. Positiivse mõjuga on ka valitsuse otsus tühistada varem järgmise aasta algusesse plaanitud tulumaksu kahe protsendipunktine tõus. Vaatamata lubatud kokkuhoiupoliitikale kergitatakse ka avaliku sektori mitmete valdkondade palku ja pensione. Majapidamiste ostujõu paranemine peaks järgmisel aastal tarbimise kasvu järk-järgult hoogustama.

Tööturg muutub pingelisemaks

Rahvusvahelises võrdluses kasutatava tööjõu-uuringu järgi oli selle aasta esimese üheksa kuu töötusemäär – ligi 8% – küll kõrgem kui aasta tagasi, kuid registreeritud töötus on sellest ligi paar protsendipunkti allpool ja on hoopis madalaimal tasemel alates 2020. aastast. Majanduskasvu kiirenemine järgmisel aastal aitab töökohti juurde luua ja vähendada tööpuudust 7% lähedale. Pärast käesoleval aastal toimunud langust peaks hõivatud inimeste arv järgmisel aastal taas suurenema.

Kuna hõivemäär on kõrge, muudab suurenev nõudlus töötajate järele tööturu pingelisemaks. Ettevõtete vajadus oma kasumlikkust ja kulupõhist konkurentsivõimet parandada ning avaliku sektori kulude kokkuhoid peaksid küll palgakasvu aeglustama, kuid üha pingelisemaks muutuv tööturg vajutab sellele aeglustumisele pidurit. Nii liigubki järgmise aasta palgakasv vaid veidi alla tänavust 6%.

Järgmisel aastal on riigilt oodata majanduse tugevamat stimuleerimist

Lisaks majanduse stimuleerimisele maksupoliitika, pensionide ja osade avaliku sektori töötajate palkade tõstmise kaudu, suurendab valitsus veel oluliselt oma investeeringuid. Kuigi Eesti valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s on juba praegu Euroopa Liidu üks kõrgemaid, tõstavad suuremad avaliku sektori investeeringud, peamiselt kaitsesse ja taristusse, seda määra 2026. aastal veelgi. Samuti suureneb Euroopa Liidu rahade kasutamine.

Valitsuse plaanitud tugev fiskaalstiimul aitab majanduskasvu küll kiirendada, kuid see on riigirahandusele ränk koorem ja süvendab oluliselt valitsussektori eelarvepuudujääki. Kuigi see aitab lühiajaliselt majanduskasvu kiirendada, võib see halvendada valitsuse võimet ootamatute šokkidega toime tulla, muutes majanduse pikemas ettevaates haavatavamaks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (12)