Amet algatas järelevalvemenetluse Coop Eesti Keskühistu, Selveri, Prisma, Rimi, Maxima ja OG Elektra ehk pea kõigi suuremate jaekaubanduskettide suhtes, et uurida nendes ettevõtetes “teatud kaubandustavade” kasutamist toidukaupade tarnijatega.
Konkurentsiteenistuse jurist Kristin Truus ütles, et 2025. aasta fookusteemana asus konkurentsiamet kontrollima jaekaubandusettevõtjate ning põllumajandus- ja toidutootjate vahelisi lepingutingimusi ja aasta esimesel poolel analüüsiti kokku ligikaudu 140 lepingut.
“Konkurentsiameti eelnev küsitlus oli näidanud, et viimase aasta jooksul on enamik toidutarnijad kokku puutunud ostjate ebaausate kaubandustavadega, vaatamata sellele, et selliste tavade kasutamine on seadusega keelatud,” ütles Truus.
Amet küsitles märtsis ja aprillis anonüümselt põllumajandus- ja toidukaupade tarnijaid. Uuringu eesmärk oli paremini mõista, millisel määral puutuvad tootjad ja tarnijad kokku eri ostjate ebaausate kaubandustavadega.
Truusi sõnul on näiteks 60 protsenti toidutarnijatest puutunud kokku ühepoolsete muudatustega lepingutingimustes.
“48 protsenti on kogenud hilinenud makseid ja tellimuse tühistamist lühikese etteteatamistähtajaga ning 47 protsendil juhtudest on müüjalt nõutud müügiga mitteseotud tasusid. 43 protsenti tarnijatest on kokku puutunud ka kaubanduslike ähvardustega,” ütles Truus.
Lepingutingimuste analüüsi tulemusel algatas amet järelevalvemenetluse kuue (Coop Eesti Keskühistu, Selver AS, AS Prisma Peremarket, Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ, AS OG Elektra) jaekaubandusettevõtja kohta.
Konkurentsiamet rõhutas, et menetluse algatamine ei tähenda rikkumise toimepanemist ega selle tuvastamist. Kõigile menetlusalustele isikutele antakse võimalus asja kohta oma arvamus esitada.
Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, raudtee, lennunduse ja sadama valdkonnas ning tõkestab ebaausaid kaubandustavasid põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas.