Kogenud looduse- ja jahimees Aimar Arro, kelle kontol on viiest tabatud nuhtlusisendist kolm, märkis, et kõik isased hundid kannavad märke omavahelisest võitlusest.
„Neljast isasest on kolm täiskasvanud. Kõik isased hundid on olnud vigastustega, kehad on verevalumeid täis, mis näitab, et nad on omavahel tugevalt mõõtu võtnud.“ ütles Arro. „Rohked vigastused annavad tunnistust sellest, et huntidel on kitsas nii toidu kui elupaikadega.“
Aimar Arro sõnul jätkuvad veiste ja teiste koduloomade murdmised vaatamata sellele, et juba mitu probleemisendit on kütitud. Jahimehe hinnangul tegutseb piirkonnas neli hundikarja. Nad liiguvad ka rahvuspargist väljaspool. Näiteks Kikepera raba piirkonnas tegutsev nn agentuuri kari liigub ka rahvuspargist väljapoole, samuti teised karjad.
30.10.2025
Soomaa konflikt jätkub: „Veisekari on sõna otseses mõttes huntidele uru ukse ette viidud“
(131)
28.09.2025
Eesti „huntide pealinn“ – Soomaa ümbrus on külakoertest ja veistest sisuliselt tühjaks söödud
(115)
EJSi hinnangul on koostöö keskkonnaametiga väga hea, kütitud nuhtlushuntidelt võetakse vajalikud bioproovid. Kõik kütitud loomad on jahimeeste poolt ka üle kaalutud. Esimene isane oli kõige suurem – 56 kg. Teisena kütitud isane kutsikas kaalus 27 kg, emane hunt kaalus 37 kg, neljandana kütitud isasloom kaalus 37 kg ja 3. novembril kütitud isane 44 kg.
Keskkonnaameti andmetel kaalus eelmisel hooajal kütitud kõige suurem hunt alla 50 kilogrammi. On võimalik, et ka teised hundid võivad olla suuremat kasvu, suutmaks maha murda veiseid ja muid suuremaid loomi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (11)