Seadusemuudatus läbis oktoobris riigikogus esimese lugemise, mis tähendab, et seaduseelnõud tutvustatakse ja riigikogu liikmed saavad selle kohta küsimusi esitada.
Seadusemuudatuse üks algatajaid Tanel Tein (Eesti 200) selgitas, et maksuvähendus muudaks Eesti rahvusvahelisel turul atraktiivseks ja usaldusväärseks maksukohaks.
«Toetame Riigikogu algatust ning iga sammu, mis aitab spordi alarahastatust vähendada ja loob sünergia riigi, ettevõtete ja kogukondade vahel,» märgiti ühispöördumises.
Menetluses oleva seadusemuudatuse eesmärk on kaughasartmängu maksumäära langetamine 6%-lt 4%-le, et muuta Eesti maksukeskkond rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks ja tuua siia hasartmänguettevõtete kontsernide raamatupidamisüksusi. Muudatus võimaldaks suurendada litsentseeritud operaatorite arvu ning kasvatada seeläbi maksutulu, mida saaks suunata sihtotstarbeliselt spordi ja kultuuri toetamiseks.
Seadusemuudatuse jõustumisel luuakse kaks uut riiklikku fondi – spordiehitiste fond ja eraraha kaasamise fond. Kui hasartmängumaksu tulu ületab 27 miljoni euro piiri (praegu umbes 22 miljonit eurot), suunatakse 80% lisanduvast tulust nendesse fondidesse.
«Alaliitude hinnangul on eraraha kaasamise fondi ja kogu lisanduva finantsraamistiku loomine tähtis samm spordiorganisatsioonide jätkusuutliku tegutsemise tagamisel ja sellega laiemalt Eesti spordi konkurentsivõime tõstmisel,» kirjutatakse pöördumises.
Alaliidud rõhutavad eraraha kaasamise fondi olulisust, mille kaudu lisab riik kõigile vähemalt 500-eurostele annetustele omalt poolt 50%. See mehhanism loob ettevõtetele ja eraisikutele selge ning motiveeriva võimaluse panustada Eesti spordi ja kultuuri arengusse. Annetusi saab ettevõtete poolt teha tulumaksuvabalt neile spordi- ja kultuurivaldkonna MTÜ-dele või sihtasutustele, mis on kantud tulumaksusoodustust saavate organisatsioonide nimekirja. Kõik toetused ja toetuse saajad avalikustatakse kord aastas, tagades läbipaistvuse.