Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta septembris püsivhindades 1,5 protsenti vähem kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 4,8 protsenti, kuid kahanes energeetikas 18,5 ning töötlevas tööstuses 0,4 protsenti.
Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et töötlevas tööstuses aasta esimesed kaheksa kuud tootmine kasvas, kuid toodang hakkas septembris vähesel määral kahanema.
“Kuigi enamikes suurema osatähtsusega töötleva tööstuse tegevusalades maht suurenes, vähenes see märkimisväärselt mitmes keskmise osatähtsusega tegevusalal. Suurem kahanemine toimus põlevkiviõli (37,9 protsenti), mujal liigitamata masinate ja seadmete (22,2 protsenti) ning joogitootmises (21 protsenti),” lisas Bunder.
Põlevkiviõli tootmise vähenemise ühe põhjusena nimetas Bunder septembrikuiseid allahindlusi. “Joogitootmise kahanemist iseloomustas aga linnaseõlu ja lahjade alkohoolsete jookide koguste vähenemine,” kirjeldas Bunder.
Suurematest tegevusaladest kasvas toiduainete (2,2 protsenti), arvutite ja elektroonikaseadmete (8,1 protsenti), metalltoodete (10,2 protsenti) tootmine ning puidutöötlemine (5,1 portsenti).
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi tänavu septembris 66,6 protsenti välisturule. Võrreldes 2024. aasta septembriga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 1,9 protsenti (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule suurenes 4,7 protsenti ning müük ekspordiks vaid 0,4 protsenti.
Septembris kahanes elektri tootmine koguseliselt (MWh) 23,8 protsenti, soojuse tootmine aga kasvas 5,1 protsenti. “Juulist septembrini on elektrienergia toodangu vähenemise taga olnud omatoodangu asendumine odavama taastuvenergia impordiga,” selgitas Bunder.