Norstat Eesti avaldas kolmanda kvartali tarbijaraporti, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti elanike hoiakutest, tarbimiskäitumisest ja elukvaliteedi hinnangutest.
Norstati tarbijaraport.
Eestlased piiravad kulutusi, kuid e-kaubandus püsib tugevana
33% elanikkonnast on viimase kuu jooksul edasi lükanud suuremate tarbekaupade (nagu mööbel, elektroonika jne) ostu ning 39% plaanib seda teha ka järgneva kuu jooksul. Igapäevakaupade ostmist on edasi lükanud suurel määral 7% ja mingil määral 15% vastanutest. 23% plaanib seda teha ka järgmine kuu.
Veebikaubandus on endiselt populaarne – 86% inimestest ostab kaupa internetist ja toidukaupu ostab veebist 38% inimestest. See kinnitab, et e-kaubandus on igapäevase tarbimise juures oluline. Tarbijate ootused veebipõhise ostlemise osas on tasakaalus – sama palju inimesi plaanib oste suurendada kui vähendada, mistõttu võib eeldada, et üldine ostumaht jääb lähitulevikus stabiilseks.
Tarbijate eelistused ja väärtused muutuvad
Eesti tarbijad on endiselt hinnatundlikud: 57% eelistab keskmisest odavamaid tooteid ja brände, samas kui 35% valib pigem keskmise hinnaklassi. Ostueelistustes ei mängi rolli üksnes hind ja kvaliteet – üha olulisemaks muutuvad ka toodete eesmärk, jätkusuutlikkus ja keskkonnamõju. Mõõdukat tähtsust omab ka päritolu: 49% tarbijatest peab vähemalt mingil määral oluliseks, et toode pärineks Euroopa Liidust. See näitab, et kuigi hinnasurve on tugev, kasvab samal ajal huvi teadliku ja vastutustundliku tarbimise vastu.
Kulutused kontrolli all, säästud stabiilsed
47% Eesti elanikkonnast ootab, et nende majapidamise säästud jäävad lähikuudel muutumatuks, samas kui 22% prognoosib säästude vähenemist ja 21% suurenemist. Tarbimistaseme osas ennustab 45% stabiilsust, 44% langust ning vaid 2% kasvu. Need näitajad viitavad ettevaatlikule tarbimiskäitumisele ja piiratud kulutuste kasvule lähitulevikus.
AI ei tekita tööalast hirmu, kuid muretsetakse valeinfo pärast
Enamik tööealisest elanikkonnast ei pea AI-d ohuks oma praegusele või tulevasele tööle või teeb seda väga vähesel määral. Samas tunnevad paljud muret AI rolli pärast valeinfo levitamisel ühiskonnas. Rohkem on inimesi, kes ei näe AI-d kasuliku töövahendina oma praegusel töökohal (53%), kui neid, kes seda kasulikuks peavad (15%).
Enamik hindab oma elu positiivselt, kuid paljud tunnevad end alahinnatuna
54% hindab oma elukvaliteeti heaks või väga heaks, 72% tunneb end vähemalt mingil määral õnnelikuna. Samas kogeb rohkem inimesi alahinnatust kui väärtustatust. Kuigi stress, üksindus ja frustratsioon on paljude jaoks olulised teemad, ei tunne enamik vastanutest neid tundeid enda puhul.
Ühiskondlikud murekohad
Uuringust selgub, et Eesti elanike suurimad murekohad on inflatsioon, rahvusvahelised poliitilised konfliktid ja kasvav maksukoormus. Lisaks tuntakse muret isikliku ja perekondliku tervise ning rahalise olukorra pärast – 67% vastanutest on väga või üsna mures Eesti kui riigi arengu pärast.
Uuringust
Norstat Eesti kvartali arvamusuuringu eesmärk on kaardistada Eesti elanikkonna ootusi tuleviku käitumise ja tarbimise osas. Pressiteade on koostatud koostöös Eesti Turundajate Liiduga, et jagada turundusprofessionaalidele kriitilisi teadmisi, mis aitavad kohandada strateegiaid vastavalt turu dünaamikale.
Uuring viidi läbi 25.–30. septembrini 2025, kaasates 500 vastajat Norstati veebipaneelist. Valim on esinduslik Eesti elanikkonna suhtes (18+), arvestades sugu, vanust ja piirkonda.
Vaadake kvartaliandmeid ja registreeruge siin: Norstat Quarterly Data.
Toimetas: Siim Kera, TULI