Eestis tehakse paljud haridusvaldkonna otsused endiselt emotsioonide ja uskumuste, mitte teaduspõhiste argumentide najal, nendivad teadlased.

Nii mõneski omavalitsustes moodustab haridus üle poole eelarvest ning otsused, mis tehakse praegu, mõjutavad laste ning lõpuks kogu riigi tulevikku aastateks.

Hiljuti on avalikkuse ette jõudnud aga mitmed küsitavad näited. Aruküla koolis tekitas arutelu õpilaste jagamine erinevatesse rühmadesse, Valgas aga tõstsid pead võimuliidu plaanid hakata looma kastisüsteemi inimeste rühmitamiseks nende eripärade põhjal.

Taolised näited edastavad, et haridusotsused ei tugine ikka veel sellele, mida teadus on juba ammu tõestanud. Ka Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni aseesimees professor Margus Pedaste arvates tehakse Eestis endiselt palju haridusotsuseid emotsioonide ja uskumuste põhjal.

“Näiteks paljude uuringute koondanalüüsid näitavad, et eliitkoolide, eriklasside, võimekamata ja kiiremate eristamine on kahjulik suuremale osale neist endist ja eriti kahjulik neile, kes peavad end tundma alamklassi kuuluvana. Sellised asjad tuleb kas riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil ära keelata,” nentis Pedaste.

Ka Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni esimees akadeemik professor Jakob Kübarsepp sõnas, et kui otsuste aluseks ei ole teaduslik argumentatsioon, vaid mugavus, kõhutunne või hoopis hirm, siis mängitakse laste tuleviku ja kogu Eesti arenguga.

“Haridusuuringud ja nende põhjal tehtud poliitikasoovitused on keskne vahend tõenduspõhise hariduspoliitika kujundamiseks. Uuringute peamine väärtus seisneb selles, et need aitavad otsustajatel paremini mõista, mis haridusmaastikul töötab ja mis mitte. Kui riik või kohalik omavalitsus kasutab haridusuuringuid oma otsustes, on palju suurem tõenäosus soovitavateks muutusteks hariduspraktikas,” rõhutas Kübarsepp.

Teadusuuringud on näidanud, et näiteks tempo- või tasemerühmade moodustamine ei toeta õpitulemusi, vaid pigem süvendab ebavõrdsust ja võib õpilaste arengut hoopis kahjustada.

Margus Pedaste sõnul vajab läbimõeldumat lähenemist ka digitehnoloogiate kasutamine. “Traditsioonilisel moel lihtsalt vanade meetodite ekraanile ülekandmine ei too oodatud tulemusi. Vaja on ümber mõtestada tänased hariduse eesmärgid, vähendada fookust ainesisule ja suurendada üldpädevuste arendamise tähelepanu, sh digipädevus, mis peab aitama tehnoloogiat targalt kasutada, aga teha sageli ka otsuseid digivahendite mittekasutamiseks,” märkis ta.  

Samuti ei ole teadusuuringute põhjal õpetajate puuduse leevendamine kvalifikatsioonita või karjääripöörajate arvelt jätkusuutlik, vaid ohustab hariduse kvaliteeti. Ometi tehakse neid samme ikka ja jälle.

Margus Pedaste sõnul algavad muutused koostööst. “Teadlased on valmis, poliitikud ja haridusjuhid loodetavasti ka. Kirjutage ja räägime omavahel asjad selgeks, et teha koos paremini,” tegi ta üleskutse.

Seda mõtet toetas ka Jakob Kübarsepp. “Haridusjuhid ja teadlased peaksid tegutsema mitte hierarhiliselt vaid partneritena, kes mõistavad teineteise vajadusi. Koostöö peab olema kindlasti pikaajaline, mitte valdavalt projektipõhine,” lausus ta.

Täna toimub hariduskonverents, mille eesmärk on teadlased, poliitikud, koolijuhid ja omavalitsuste esindajad ühte ruumi kokku tuua ning luua arusaam, kuidas ja miks teadustulemusi otsustesse põimida.

Konverentsil esitletavad põhisõnumid loovad aluse järgmisteks sammudeks:

  • Luua riiklik uurimiskolleegium, mis võimaldab teadlastel keskenduda tippteadusele ja tagab, et teadus mõjutab otseselt haridusotsuseid.
  • Sõlmida riiklik hariduslepe, kus riik, omavalitsused, koolid ja ülikoolid lepivad kokku oma rollides õpetajate järelkasvu ja kvaliteedi tagamisel.
  • Süsteemselt vähendada akadeemilist läbipõlemist ja toetada õppijate vaimset ning füüsilist tervist igas koolis.
  • Juhtida muudatusi süsteemselt, mitte kampaania korras. Koostöö, hindamise ja ühiste eesmärkide kaudu.
  • Seada digitehnoloogiate, sealhulgas tehisaru kasutusele eesmärgid ja arendada pädevusi, et vältida tehnoloogia kasutamist ilma mõtestatud õppimise toeta.
  • Keskendada loodusainete ja matemaatika õppes teadusliku mõtteviisi kujundamisele, mis on aluseks tuleviku innovatsioonile ja ühiskonna kestlikkusele.

Hariduskonverents “Eesti hariduse arengusuunad: teadusuuringutest tarkade otsusteni” toimub 5.–6. novembril Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Kõik huvilised saavad konverentsi jälgida otseülekande vahendusel ka Akadeemia veebilehel.