Valimiskampaania ajal oli Isamaa tõesti vastuoluline oma lubadustes – ühelt poolt loosung, et Eesti vajab muutust, ja karm kriitika Reformierakonna pihta, mis justkui välistaks koostöö nendega. Teisest küljest ütles Isamaa juht Urmas Reinsalu enne valimisi selgelt, et tema Mihhail Kõlvarti linnavalitsusse ei läheks. Vastuolu on nüüd silutud ootamatu ratsukäiguga, et loodava Tallinna koalitsiooni linnapea on kaks esimest aastat hoopis Isamaa kandidaat, mistõttu vormiliselt polekski justkui tegu Kõlvarti linnavalitsusse minekuga.
Nii või teisiti, valides kahest võimalikust koalitsioonist ühe tuli Isamaal paratamatult valmistada pettumus osale oma valijaist. Lugedes aga valulisi reaktsioone meedias, tundub et Isamaa on petnud hoopis nende valijate ootusi, kes Isamaa poolt üldse ei hääletanudki.
Võimalik, et tegu on vaid tormiga veeklaasis. Valimiste järel läbi viidud küsitlus näitas, et Isamaa ja Keskerakonna koalitsiooni (KEI) pidas oma esimeseks eelistuseks 70 protsenti Isamaa valijaist, selle vastu oli vaid kaheksa protsenti. Alternatiivset nelikliidu koalitsiooni koos Reformierakonnaga (SIRP) eelistas 38 protsenti ja vastu oli 37 protsenti Isamaa valijaist. Ka kõigi küsitluses osalenute hinnangul kokku oli eelistatuim koalitsioon Tallinnas KEI, mida pooldas 45 protsenti (vastu 26).
Seda arvestades on Isamaa koalitsioonikõneluste alustamisel lähtunud just valijate enamiku huvidest. Kuid Isamaa valik on ka sisuliselt õigustatud. Erakond püüdis oma 15 küsimusega uurida eri koalitsioonide teostumise võimalusi, kuid võimalikud koalitsioonipartnerid SIRPist suhtusid Isamaa küsimustiku tõsiseltvõetavusse üleolevalt.