Ajateenijaid puudutav seaduseosa võimaldab teoreetiliselt komplekteerida eri üksuseid eri ajal ning vähendada seega aastas neid perioode, kus ajateenijate arv on korraga väga väike. Praktikas võib siiski eeldada, et enamik uusi ajateenijaid võetakse teenistusse ikka suuremate lainetena kevadel ja sügisel. Õhutõrjeüksuste puhul sai juba varem kirjutatud, et need saavad olema käsitulirelvadega varustatud rühmad, mis peavad eelkõige kaitsma Venemaa energeetikarajatisi ning teisi tähtsaid objekte droonide vastu.
Põhimõtteliselt üritatakse moodustada samasuguseid mobiilseid droonikaitseüksuseid, nagu neid on juba mitu aastat tagasi moodustatud Ukrainas. Venemaal ei jätku korralikke õhutõrjevahendeid, et kaitsta suuremat osa oma territooriumi. Seni ilmunud info põhjal võib öelda, et õhutõrje on koondatud Ukraina piiri äärsetele aladele, takistamaks droone ja rakette lendamast Venemaa territooriumile. Sügaval Venemaa territooriumil suudetakse tõhusamalt tagada Moskva ja Peterburi piirkonna ning veel mitme tähtsa kaitsetööstusobjekti kaitse. Mujal on kaitsemeetmed väga piiratud. Selline olukord on võimaldanud Ukraina droonidel üsna suurel Venemaa alal takistamatult ringi liikuda. Kui Vene väejuhatus suudab hoida mobiliseeritutest moodustatud üksuseid oma põhiülesandeid täitmas, võib aasta või paari jooksul kujuneda arvestatavaid õhukaitseüksuseid. Tegelikkuses võib eeldada, et Vene väejuhatus hakkab neid käsitlema ka kui üldiseid reservüksuseid, mida rakendatakse vajaduse ning võimaluse korral ka Ukrainas. Seega võib öelda, et Venemaal on alanud varjatud mobilisatsioon.