Maailmameedias oleme võinud kaasa elada TikToki omanikusaagale Ameerika Ühendriikides. TikTokile heidetakse ette kolme peamist küberturberiski: esiteks kogub rakendus kriitikute sõnul liiga palju isikuandmeid, sealhulgas talletab asukoha, seadme infot ja muid äppe, ehkki, tõsi, see sarnaneb teiste platvormide tegevusega. Teiseks kardetakse, et kuna TikToki emafirma ByteDance asub Hiinas, võib Hiina valitsus teoreetiliselt nõuda ligipääsu kasutajaandmetele. See oht põhineb Hiina 2017. aasta seadusel. Kolmandaks peetakse TikToki võimalikuks mõjutusvahendiks, kuna selle algoritmi võidakse kasutada propaganda või väärinfo levitamiseks. Kuigi konkreetseid tõendeid süsteemsest väärkasutusest on vähe, on kahtlusi süvendanud juhtumid, kus hiinlased jälgisid ajakirjanikke ning hirm, et kriisiolukorras võib platvorm muutuda Hiina režiimi käes ohtlikuks tööriistaks.
Üks võimalik stsenaarium, mida kriitikud pelgavad, on seotud näiteks uus Taiwani kriis. Kujutleme, et pinged Hiina ja lääneriikide vahel eskaleeruvad järsult pärast mõnda poliitilist või sõjalist vahejuhtumit. Sellises olukorras võib Hiina valitsusel tekkida strateegiline huvi mõjutada lääneriikide avalikku arvamust, eriti noorema põlvkonna seas, kelle seas TikTok on erakordselt populaarne. Teoreetiliselt võiks režiim suunata TikToki algoritmi tugevdama Hiina seisukohti, summutama vastaste kriitikat või tõrjuma lääne meedia levitatavat infot. Samal ajal võib platvorm alateadlikult tõsta esile postitusi, mis külvavad segadust, polariseerivad lääne ühiskonda või õõnestavad usaldust demokraatlike institutsioonide vastu. Kõike seda oleks raske kiiresti avastada või tõendada, sest tegu poleks ilmse tsensuuri, vaid algoritmilise kallutatusega, mis mõjutab seda, mida kasutajad näevad või ei näe.
Oled juba tellija? Logi sisse
Kommenteeri
Loe kommentaare (26)