Ajaleht The Times kirjutab, et Islandil kasvab mure riigikaitse pärast ning kohalik aktivistide rühm leiab, et saareriik peaks looma umbes 2000 sõdurist koosneva armee.
Islandil pole alalist armeed olnud alates 1869. aastast ning riik ei ole 16. sajandist saadik sattunud ühtegi relvastatud konflikti.
Island on kuulunud NATO-sse selle loomisest alates 1949. aastal, kuid riigil ei ole endiselt oma sõjaväge. Island on võõrustanud liitlasvägesid ning pakkunud tsiviilabi NATO missioonidele.
Ajaleht The Times toob välja, et geopoliitiline olukord on muutumas ja Arktika jää sulamise tõttu on piirkonnas märgata üha rohkem Vene ja Hiina laevu.
Seetõttu leiab Islandi valvurite nime all tegutsev aktivistide rühm, et riik peab looma 2000 sõdurist koosneva kaitseväe, mis suudaks hädaolukorras kaitsta Islandi kriitilist taristut. Samuti peetakse vajalikuks moodustada 40 000 inimesest koosnev strateegiline reserv, mida oleks võimalik kriisi korral mobiliseerida.
“Me näeme ette kaitsevõimet, mis põhineb väikesel maaväel, riiklikul reservil ning kodanikukaitse ja vastupanuvõime raamistikul,” ütles algatuse asutaja Arnor Sigurjonsson.
Tema sõnul pakuks selline struktuur usutavat heidutust ning võimaldaks kiiret reageerimist kriisiolukorras.
Islandi valitsus ei ole praegu veel valmis sellist sammu astuma. Hiljuti hakati aga välisministeeriumi juhtimisel koostama esimest ametlikku kaitsestrateegiat ning viimane raport hoiatab, et geograafiline eraldatus ei pruugi enam kaitsta riiki sõja eest ning Island võib sattuda igasse NATO-ga seotud Euroopa konflikti.
Raport tõi veel välja, et Island sõltub allveekaablitest, mis on haavatavad Venemaa sabotaaži suhtes. Sigurjonsson tõi samuti välja, et Islandil puuduvad praegu õhutõrje- ja droonitõrjesüsteemid.
Ka NATO liitlased tunnevad üha suuremat huvi Islandi kaitsevõime vastu. Paar nädalat tagasi külastas Islandit Saksa kaitseminister Boris Pistorius ning allkirjastas lepingu, millega seatakse ühised eesmärgid sõjalise planeerimise ja hangete valdkonnas.
Islandi peaminister Kristrun Frostadottir on rääkinud julgeolekust ka USA presidendi Donald Trumpiga.
Bifrösti ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Bjarni Mar Magnusson märkis, et Islandi elanikud vaatasid murelikult droonide tegevust Kopenhaageni lennujaama ümbruses.
“Avaliku ja poliitilise arutelu sagenemine Islandi julgeoleku ja kaitse üle on tingitud mitmest tegurist. Nende hulgas on Venemaa sissetung Ukrainasse, NATO-sisene surve suurendada kaitsekulutusi. Samuti Trumpi ähvardused Gröönimaa suunal,” ütles Magnusson