Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku Eesti seisukohaga ühtivas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärgis 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Lisaks otsustati ETS2 aasta võrra edasi lükata.
„Läbirääkimised olid pikad ja keerulised. Eesti jaoks on tulemus aga kokkuvõttes väga hea ja see ühtib täielikult meie seisukohtadega nii 2040. aasta eesmärgi kui ka ETS2 osas,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
“Kokkulepe näitab, et Euroopa kliimapoliitika ja majanduse konkurentsivõime käivad käsikäes – kliimamuutuste pidurdamine soosib samaaegselt innovatsiooni ja investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse, toetades Euroopa majanduse jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. Järgmisel nädalal algaval ÜRO kliimakohtumisel ehk COPil hoiame nõudlikku joont globaalsel tasandil – Euroopa on teinud väga palju ja nüüd on aeg teistel oma osa ära teha. Kliimamuutused on globaalne probleem ning kell käib armutult,” rõhutas minister Sutt.
TASUB TEADA!
Euroopa kliimaeesmärkidest transpordi- ja logistikasektori võtmes teeb värske vahekokkuvõtte Euroopa Komisjoni esindaja Eestis Ave Schank-Lukas 3. detsembril toimuval Logistika Aastakonverentsil!
Tutvu konverentsi programmiga ning pane end kirja SIIN!Kuni 14. novembrini pääse 90 euro võrra soodsam. Küsi ka grupisoodustust: [email protected]
Keskkonnaministrite kokku lepitud eesmärki asutakse järgmise etapina arutama kolmepoolsetel läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogu, Parlamendi ja Komisjoni vahel. Keskkonnanõukogus kokku lepitud 90% heite vähendamise eesmärgi saavutamiseks antakse kokkulepitud kliimamäärusega ette ka eeltingimused, mh:
- Heite vähendamiseks saab kasutada piiratud ulatuses rahvusvaheliselt kaubeldavaid kasvuhoonegaaside ühikuid
- Bioloogilise ja fossiilse CO2 tehnoloogilist sidumist arvestatakse riikide heite vähendamisel
- Kliimaeesmärkide täitmisel kehtivad paindlikkused eri sektorite vahel
Kliimamääruse eelnõusse lisati otsus lükata ETS2 rakendamine edasi ühe aasta võrra, et veenduda süsteemi vastavuses Euroopa Liidu konkurentsivõime eesmärkidega.
90% heite vähendamise eesmärk aastaks 2040 on Euroopa Liidu ülene ja ei kohaldu otse liikmesriikidele. Eesmärk hõlmab ka rahvusvahelise merenduse ja lennunduse sektoreid, mis ei kuulu liikmesriikide heitkoguste arvestusse. Täiendava võimaluse heitkoguseid vähendada annab ka CO2 tehnoloogilise sidumise tehnoloogiate arendamine ning eesmärkide täitmisel arvesse võtmine. Euroopa Komisjon näeb uutel tehnoloogiatel suurt rolli eesmärgi täitmisel.
Lisaks kinnitasid keskkonnaministrid üle 2035. aasta vahe-eesmärgi, mis on oluline eeldus järgmisel nädalal toimuvaks ÜRO kliimatippkohtumiseks ehk COPiks. Euroopa Liit tervikuna plaanib 2035. aastaks heidet vähendada 66,25-72,5% võrreldes 1990. aastaga.
Eesmärgi jaotamine liikmesriikide, sektorite ja poliitikavaldkondade vahel lepitakse kokku EL valdkondlikes õigusaktides, mille läbirääkimised algavad 2026. aasta jooksul.
Selleks, et eesmärk kinnitada, tuleb nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahelistel läbirääkimistel jõuda ühtse seisukohani kliimamääruse sõnastuses. Läbirääkimiste ajakava pole veel lõpuni paigas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Neli juhtivat Euroopa organisatsiooni, kes esindavad maanteetranspordi, ekspedeerimise, kaubasaatjate ja külma-ahela sektoreid, kutsuvad Euroopa Komisjoni üles hoiduma nullheitega veokite ostukohustuse kehtestamisest. Organisatsioonide hinnangul võivad sellised meetmed hoopis takistada Euroopa rohepööret, mitte sellele kaasa aidata.
Eesti mängib transpordisektori kliimakohustuste täitmisel tulega
Fossiilkütuste osakaal on hoopis kasvanud, ETS2 kardetakse enne valimisi nagu tuld: iga tegemata jätmine saab ühel hetkel karistatud.
“Eesti transpordikütuste portfellis on taastuvtoorainest kütuste osa vaid 4,3%. Neli aastat tagasi oli see veel 5,5%, ehk see on hoopis kahanenud. Eesti riik pole nende osakaalu suurendamiseks teinud mitte midagi, nagu ka teiste kohustuste täitmisel. Mis see kõik meile lõpuks maksma läheb, ei tea täna aga keegi,“ nentis taastuvkütuste juriidiline ekspert, vandeadvokaat Rene Frolov Eesti Varude Keskuse kütusepäeval.
Heitgaaside vähenemine transpordis edeneb visalt
Euroopa Liit liigub kliimaneutraalsuse poole, kuid transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on endiselt pigem aeglane. Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) aruande kohaselt raskendab transpordisektori üleminekut jätkusuutlikkusele suurenev transpordinõudlus ja nii inimeste kui ka kaupade veoks kasutatavate säästvate transpordiliikide aeglane kasv.
Eesti taotleb ETS 2 edasilükkamist maanteetranspordis
Kliimaministeerium alustab Euroopa Liidu liikmesriikidega läbirääkimisi, et lükata edasi teise heitkogustega kauplemissüsteemi (ETS 2) rakendamine hoonete ja maanteetranspordi kütuste jaoks. Samuti ollakse valmis taotlema ETS 2 tühistamist.
Raben Eesti logistikateenused vastavad kohalikele vajadustele, aga Euroopa mõõtkavas
Kui Raben Eesti alustas 2004. aastal tegevust kaheliikmelise meeskonnaga, ei osanud keegi arvata, et ettevõttest kasvab kiiresti üks tugevamaid tegijaid kohalikul transpordi- ja logistikaturul. Tänaseks on meeskond oluliselt kasvanud ning lisandunud on mitmekülgne teenusteportfell, mis võimaldab pakkuda lepingulist logistikat, siseriiklikku ja rahvusvahelist transporti, jahutatud toidukaupade logistikat, mere- ja õhutransporti ning intermodaalset transporti läbi ettevõtte filiaalide erinevates riikides.