Riigikogu õiguskomisjon viis tänasel istungil sisse muudatused paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldavasse eelnõusse ning saatis selle täiskokku teisele lugemisele.
Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul otsustas komisjon eelnõu muuta selliselt, et alaealisi koheldaks täisealiste töötajatega võrdselt. „Muudatusettepaneku järgi tuleb ka alaealistele maksta paindliku tööaja korral vähemalt 1,2-kordset alampalka. Ehk kui tööandja ja alaealine soovivad sõlmida paindliku tööaja kokkuleppe, siis peab noore töötaja töötasu olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär nagu teistelgi töötajatel,“ lausus Timpson.
Esimees ütles eelnõu kommenteerides, et tööelu muutub ning sellega koos ka inimeste ootused ja võimalused. Ta lisas, et tänapäeva tööturg väärtustab paindlikkust ja valikuvabadust, ning rõhutas seejuures, et paindlik tööajaleping on võimalus, mitte kohustus.
Komisjoni aseesimees Peeter Ernits ütles, et komisjon toetas ka töötajate kaitsmiseks lisatud muudatusettepanekut, mille eesmärk on ennetada olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, et kulusid optimeerida. Kui tegelik tööaeg on enamasti suurem, siis tuleb ka kokkulepitud töötundide arvu muuta ja need reaalsusega kooskõlla viia,“ rõhutas Ernits.
Eelnõu järgi peab paindliku tööaja kokkulepete tegemiseks töötaja tunnitasu olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Algselt oli eelnõus ette nähtud erisus alaealistele ja uutele töötajatele, kelle puhul ei peaks seda tingimust täitma. Kavandatud erisuse eesmärk oli, et alaealised ja uued töötajad saaks samuti paindliku tööaja võimalust kasutada, isegi kui nende töötasu on miinimumpalga-lähedane. Huvirühmad tõid oma tagasisides välja, et erisusel võib olla teisipidine mõju ning see võib viia töötajate ebavõrdse kohtlemiseni. Selleks, et vältida võimalikku vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega, jäetakse erisus eelnõust välja.
Samuti toetas komisjon muudatust, mille järgi võivad põhikooli lõpetanud 15–16-aastased või 17-aastased soovi korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada täistööajaga, nagu oli enne õppimiskohustuse ea tõstmist aasta algusest. Eesmärk on vastu tulla tööandjatele ja noortele, kes soovivad endise olukorra taastamist, ning vähendada ohtu, et alaealistega hakatakse õppimiskohustuse tõttu sõlmima töölepingu asemel teenuse osutamise lepinguid.
Lisaks tegi komisjon muudatusettepanekud seoses alaealiste tööajaga. Muudatustega võimaldatakse 7–12-aastasel, 13– 14-aastasel ja vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul alaealisel töötada koolivälisel päeval rohkem tunde kui koolipäeval. Koolipäeval saavad alaealised töötada kaks tundi, koolivälisel päeval sõltuvalt vanusest viis kuni kaheksa tundi päevas. Lisaks on 7– 12-aastasel alaealisel võimalik edaspidi töötada koolivaheajal kuni kuus tundi päevas ning 30 tundi seitsme päeva jooksul senise kolme ja 15 tunni asemel.
Komisjon otsustas eelnõu täiendada ka sättega, mille järgi on paindliku tööaja kokkuleppe alusel töötaval töötajal õigus nõuda kokkulepitud töötundide arvu suurendamist, kui ta on viimase kuue kuu jooksul vähemalt neljal kuul töötanud kokkulepitud tundidest rohkem. Sättega soovitakse ennetada ja lahendada olukordi, kus töötajaga sõlmitakse paindliku tööaja kokkulepe ettevõtte kulude optimeerimiseks, mis võib töötajale tähendada töötasu prognoosimatust ja ebakindlust. Kokkulepitud töötundide arvuks peaks lugema viimase kuue kuu keskmise töötundide arvu seitsmepäevase ajavahemiku jooksul alates taotluse esitamisest.
Valitsuse algatatud töölepinguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (602 SE) luuakse võimalus osakoormusega töötajal teha soovi korral lisatunde täistööaja täitumiseni, et pakkuda nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust. Eelnõu oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset. Näiteks ei ole teenuse osutamise lepingute puhul reguleeritud töö- ja puhkeaeg, puhkus, miinimumtöötasu, töölepingu ülesütlemine, sh etteteatamistähtajad ja hüvitised.
Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse ka nõuded: lisatundide tegemisest võib keelduda, kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil.
Istungil osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ja töösuhete nõunik Johann Vootele Mäevere, Eesti Ametiühingute Keskliidu jurist Nelli Loomets ja kommunikatsioonijuht Ivika Aman.
Komisjon otsustas saata eelnõu koos muudatustega Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 12. novembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada.
Related
Post navigation