Eelnõule ettepanekute esitamise tähtajaks määrati 1. november 2026. Lätis toimuvad parlamendivalimised järgmise aasta oktoobri alguses ja järgmine seim koguneb oma esimesele istungile novembri alguses, mis tähendab, et Istanbuli konventsioonist väljaastumise eelnõu vaatab üle järgmine parlament.
Ettepaneku kehtestada üheaastane tähtaeg võttis vastu 53 saadikut Uuest Ühtsusest, Progressiivsetest, Ühendatud Nimekirjast ja Rahvuslikust Liidust. Vastu hääletasid Läti Ennekõike ja Stabiilsuse saadikud.
Roheliste ja Talurahva Liidu saadikud ja mõned teised seadusandjad, kes olid seni toetanud konventsioonist lahkumist, otsustasid hääletusel mitte osaleda.
Üheaastase tähtaja ettepaneku tegi Zanda Kalniņa-Lukaševica (Uus Ühtsus), kes on Läti konventsioonist lahkumise vastu.
Progressiivsed tegid otsuse järel avalduse, milles rõhutasid, et Istanbuli konventsiooni denonsseerimise peatas avalikkuse valmisolek oma väärtusi kaitsta.
Teadupoolest saatis president Edgars Rinkēvičs lepingust lahkumise eelnõu seimile uueks aruteluks tagasi ja kutsus üles suunama Istanbuli konventsiooni küsimust järgmisele seimile, mis valitakse veidi vähem kui aasta pärast.
Seimis läbis eelmisel neljapäeval viimase lugemise eelnõu, mis näeb ette Läti väljaastumise Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist ehk Istanbuli konventsioonist.
Konventsioonist väljaastumise eelnõu esitas opositsioonipartei Läti Ennekõike ning seda toetasid ka teised opositsioonierakonnad – Rahvuslik Liit, Ühendatud Nimekiri ja Stabiilsus – ning valitsuskoalitsiooni kuuluva Roheliste ja Talurahva Liidu fraktsiooni saadikud. Koalitsioonierakonnad Uus Ühtsus ja Progressiivsed olid konventsioonist lahkumise ettepaneku vastu.
Denonsseerimise eelnõu võeti vastu 56 poolt- ja 32 vastuhäälega.
Läinud kolmapäeva õhtul protestis seimi ees võimaliku konventsioonist lahkumise vastu umbes 5000 inimest.