Jah, olgu kohe öeldud: olen vihane. Kusjuures õigustatult, st ei, ma ei ole emotsionaalselt ülesköetud lilleke, vaid ratsionaalselt ja empaatiliselt mõtlev inimene. Mitu korda tuleb kannatajatel end alasti koorida, katkise süsteemi teravate hammasrataste vahele viskuda ja karjuda, et väärkohtlemise ja vägivalla õigustamine ja kaitsmine lõpeks?
Lõunanaabri seimi rahvuslased ja venemeelsed on otsustanud seljakuti astuda välja Istanbuli konventsioonist, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada (naistevastast) vägivalda. Jah, tõsi, Läti president ei kirjutanud konventsioonist taganemisele alla, mis tähendab, et praegu sealt ei lahkuta, kuid väärtustasandil see suurt midagi ei muuda. Kahju on juba tehtud, sõnum saadetud. On väheusutav, et Läti parlamendi konservatiivsed jõud sellest misogüünsest ja küünilisest soovist niipea loobuvad. Kusjuures vägivalla soosimine ja õigustamine on siinkohal ümberlükkamatu fakt, vaielgu patriarhaalsuse eestkõnelejad selle sisu üle palju tahes.