Saksamaa ja Prantsusmaa soovivad välja arendada uue põlvkonna hävitajat, kuid Rootsi on projektiga ühinemise suhtes ettevaatlik. Rootsi kaitseminister Pål Jonson ütles, et riik ei tee otsust Euroopa kaitseprojektiga ühinemise kohta enne kümnendi lõppu.
Berliin ja Pariis käivitasid uue põlvkonna hävitaja projekti (FCAS) juba 2017. aastal, hiljem liitus projektiga Hispaania. Riigid tahavad suurendada Euroopa strateegilist autonoomiat ja tugevdada omavahelisi sõjalisi sidemeid. Saksamaa ja Prantsusmaa tahavad projekti raames arendada ka Euroopa lennundussektorit.
Projekti arendamise käigus on tekkinud terve rida erimeelsusi. Veebiväljaanne Politico kirjutas hiljuti, et Prantsuse firma Dassault soovib projekti üle suuremat kontrolli, mis omakorda tekitas Saksamaal rahulolematust. Meedias on levinud väited, et Saksamaa võib hakata otsima uusi partnereid ning võib pöörduda Suurbritannia või Rootsi poole.
Sel nädalal käis Berliinis ka Rootsi kaitseminister Pål Jonson. Tema sõnul tehakse otsus tulevase hävitaja kohta aastatel 2028–2030. Ta rõhutas, et Saabi hävitaja Gripen E jääb kasutusse vähemalt 2050. aastani.
“Me investeerimine palju valikuvabaduse säilitamisse, et säilitada meie disainimise võime, mis on minu arvates ainulaadne,” ütles Jonson. Ta tõi välja, et pole teist 10 miljoni elanikuga riiki, mis suudaks välja arendada hävitajaid.
Nii Jonson kui ka tema Saksa kolleeg Boris Pistorius eitasid, et FCAS oli kõnelustel arutlusel. Ajakirjanikud uurisid siiski Jonsonilt, kas Rootsi oleks valmis programmiga liituma. Jonson vastas, et koostöö on Rootsi DNA-s, kuid riik ei kavatse loobuda iseseisvast arendamise võimekusest.
Jonson kinnitas, et Rootsi kavatseb täita NATO uue kaitsekulude eesmärgi varem kui enamik teisi riike. Tema sõnul plaanib Rootsi jõuda selle eesmärgini 2030. aastaks.
Lisaks ütles Jonson, et tema riik ei toeta kaitse tugevdamiseks mõeldud ühiste võlakirjade väljastamist. “Me ei järgi seda ideed. Me arvame, et see peaks olema riiklik vastutus,” ütles Jonson.
Jonson märkis veel, et Ukraina abistamise koormat kannavad peamiselt Põhjamaad, Balti riigid, Saksamaa ja Holland.
Ta lisas veel, et Euroopa peab valmistuma USA vägede järkjärguliseks taandumiseks, kuna Washington keskendub rohkem Vaikse ookeani piirkonnale. Kuigi USA on pühendunud Põhja-Atlandi lepingu 5. artiklile, siis Jonsoni sõnul peab Euroopa võtma senisest suurema rolli tavapärase heidutuse tagamisel.