Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on tegemis täit tähelepanu ja nii ameti kui loomapidaja poolset reageerimist nõudva leiuga. „Viimane viiruspositiivne sigade Aafrika katku (SAK) leid pärineb 2019. aasta jaanuarist, kus viirus tuvastati Randvere külas. Tänane leid on kindlasti ebameeldivaks uudiseks Saaremaa seakasvatajatele, kes peavad farmides viiruse oma loomadeni leviku vältimisemeetmete ehk bioturvameetmete rakendamisel olema veelgi hoolsamad ja järjekindlamad,“ selgitas Kalda.
Vastutus oma sigade tervise hoidmise eest lasub eelkõige seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete järgimine on ülioluline. Seetõttu tuleb leiust lähtuvalt kriitilise pilguga üle hinnata kõik tegevused oma ettevõttes, vajadusel neid parendada ja kindlasti oma töötajatele meelde tuletada ning tagada nende järgimine.
Kalda sõnab, et iga inimene saab anda oma panuse, et SAK ei leviks – teavitada surnuna leitud metssigadest. „Teave surnuna leitud metssigade kohta aitab kaasa SAKi leviku hindamisele ja leviku piiramiseks vajalike tegevuste kavandamisele, sest teades SAKi leviku ulatust on nii loomapidajatel kui PTAl võimalik tõhusamalt teha kõik endast olenev, et ära hoida nende taudide jõudmist kodusigadeni.“
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ütles, et Keskkonnaamet viib koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga vajadusel läbi ka droonilende. „Seirelendude eesmärgiks on SAKi leviku piiramiseks kindlaks teha metssigade täpne liikumine, kindlasti anname enda abi vajadusel ka Saaremaale,“ lausus Türna.
Seoses SAK positiivse metssea leiuga on PTA muutnud juba ka SAKi seiret kütitud metssigade hulgas – alates tänasest tuleb SAKile uurida kõik kütitud metssead.
Surnuna leitud metsseast saab teavitada aadressil https://seakatk.ee/teata arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu. Samuti saab märkida leiukohad kaardile. Rakendused on nii eesti, inglise kui ka vene keeles.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul võtavad jahimehed seda leidu väga tõsiselt. „Jahimehed üritavad seda kollet lokaliseerida. See tähendab seda, et asume puhvertsoonis küttima sigu sedasi, et liigutakse leiukoha suhtes väljapoolt sissepoole. Sellist praktikat on küttimisel ka varasemalt kasutatud ning see on osutunud paaril korral efektiivseks. Loodame, et õnnestub ka seekord,“ selgitas Korts.
Saaremaal on märtsi algusest kuni 5. novembrini kütitud 2772 metssiga. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on küttimise aktiivsus suurem, ehk eelmisel aastal kütiti 1818 metsiga.