Tööstusrevolutsiooni-aegse paavsti järgi nime valinud Leo XIV nimetas tehisintellekti ajastut uueks tööstusrevolutsiooniks. Kirikupea muretseb, et TI arengusse investeerivad jõukad inimesed eiravad inimlikkust ja loovad maailma, kus enamik lükatakse kõrvale, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Esimene katoliku kiriku paavst oli Püha Peetrus. Enne seda kaluriametit pidanud mees kasutas igapäevase tehnoloogiana kalavõrku. Sel aastal Vatikani riigipeaks ja uueks paavstiks kuulutatud Leo XIV valitseb fiiberoptiliste kaablite ja närvivõrkude maailma.
Amet kajastab aastatuhandeid ühendavat silda. Kaugemas otsas on 1. sajandil elanud Peetrus, vahepealsesse aega mahuvad armutuid keskaegseid ristisõdu ja inkvisitsioonitehnikaid esindanud paavstid, 20. sajandi maailmasõdade ja ideoloogiliste maise poliitika konfliktide aegu tunnistanud usuliidrid ning uuemal ajal arvutiajastu tärkamist kogenud kirikupead.
Teatud mõttes on samas aeg seisma jäänud. Paavstiamet kehastab suure inimkonna osa religioosset arusaama, kuidas maailm toimib. Isegi kui ühel hetkel ühendati kirik riigist lahti ja vallandus läänelik progressilaine, elab jumala abil maailma seletamise käsitlus enam-vähem oma vanas vormis. See tõestab jätkuvat vajadute selgitada ja ehitada sildu iidsel ajal kirja pandud lugude ja uue reaalsuse vahele.
Lähiajaloos võib kaasa tunda kahele paavstile. Aastatel 1939–1958 paavsti ametit kandnud Pius XII pidi mõtestama aatomipommide loodud uue reaalsuse sobitumist vanade jutustustega. Kuidas seletada, et inimestel tekkis ootamatu võime, millega saaks Maa elusast steriliseerida? Paavst Pius hoiatas, et uue võimekuse taga olnud teadus riskib ilma Jumalata inimkonna hävinguga.
Aastatel 1978–2005 katoliiklust valitsenud Johannes Paulus II koges seevastu maailmakorra kiiret muutumist. Esmalt varises kokku kommunismi maailmakäsitlusele rajatud riigikord ja siis algas piire kustutav majanduse üleilmastumine. Temagi hoiatas uues korras peituva inimkonna hävingu riski est.
Leo XIV ees seisab kliimakriisi- ja tehisintellektiajastu mõtestamine 1,3 miljardile katoliiklasele. TI teema tõstatus kohe esimeses intervjuus pärast tema suvel toimunud ametisse valimist. Kirikujuhilt küsiti, kas ta nõustuks TI abiga looma endast avatari, et usklikud saaks sellega neile sobival ajal ja kohas usuküsimustes vestelda. Paavst laitis ideed ja sõnas, et kui keegi ei tohiks olla esindatud avatarina, siis paavstid kuuluks nimekirja tippu. Ta täpsustas, et TI abiga pole võimalik jumala lähedust kogeda. See tulevat esile vaid inimeste vahelises suhtluses.
Kristlik kujutlusvõime on alati rõhutanud, et tõde on kehastunud, mitte simuleeritud. Kirikulugude tõde ilmutavat end vaid inimesele, kui seda teeb teine inimene, kelle hääl võtab vastutuse sõnade taga oleva “mina” eest. Paavst kirjeldas antud mõttega lähedast juhtumit, milles keegi oli uurinud tema tervise järele. Paavst vastanud, et tervisega on kõik korras, aga miks see küsijat huvitab. Too vastanud, et nägi, kuidas kirikupea kukkus lennuki trepil. Õigemini nägi ta sellist videot.
Leo XIV kinnitas, et midagi taolist pole juhtunud ja tegemist pidi olema TI loodud valega. Püha Isa hoiatas võltsuudiste “suure väljakutse” eest, sest “inimestel on kiusatus neid uskuda ja nad usuvad neid, kuna mõnel inimesel näib olevat vajadus neid vastu võtta”. Ta arutles edasi: “Miks kõik need inimesed võltsuudiseid tarbivad? Midagi on teoksil.” “Inimesed tahavad uskuda vandenõuteooriatesse, inimesed soovivad otsida kõiki neid valesid asju ja see on äärmiselt hävitav,” lõpetas ta oma mõtte.
Esimese USA päritolu paavstina tuletas Leo XIV meelde maise maailma pahelisust. Ta osutas väga jõukatele inimestele, kes investeerivad tehisintellekti ja ignoreerivad täielikult inimeste ja inimlikkuse väärtust. Leo tõi esile, et digitaalne maailm kulgeb oma radapidi. Inimestest saavad kas etturid või nad lükatakse kõrvale. Ta lisas, et kirik peaks antud osas jõulisemalt sõna võtma.
Leo muretses, et kui me automatiseerime kogu maailma ja vaid vähestel inimestel on vahendid mitte ainult ellujäämiseks, vaid ka hästi elamiseks ja tähendusrikka elu nautimiseks, ootab ees suur probleem. Võimalik, et hakkame tema TI-alaseid arvamusi sagedamini kohtama.
Sellele viitab tema nimevalik. Kui tavalise ristinimega inimene saab paavstiks, on tal õigus valida ametinimi. Robert Francis Prevos valis nime 19. sajandil tööstusrevolutsiooni ajal kirikut juhtinud Leo XIII järgi. Laias laastus seisavad nad sarnaste väljakutsete ees. Erinevalt oma spirituaalsest eelkäijast sattus aga tema uue, TI-põhise tööstusrevolutsiooni väljakutsete keskele.
Esialgu kordas uus paavst Leo XIII 1891. aasta entsüklikat töötajate õiguste kohta, et see “uus tööstusrevolutsioon” nõuab samuti töötajate õigluse kaitset. Leo XIV ei ole progressi vastane, vaid soovib, et see, mis luuakse, oleks inimsõbralik.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.