Kolmapäeva öösel särab taevas selle aasta suurim ja eredaim täiskuu. Tegemist on 2025. aasta kolmest superkuust kõige silmatorkavamaga.
Ehkki Maalt näeb kogu aeg Kuu ühte ja sama külge, pole kaaslane Maast kogu aeg sama kaugel. Võrreldes keskmise täiskuuga paistab Kuu seetõttu superkuu ajal umbes seitse kuni kaheksa protsenti suuremana. See muudab ta taevas veidi, umbes 16 protsenti, heledamaks.
Täiskuu tõuseb üle horisondi samal ajal, kui Päike loojub, mis on ideaalne hetk kuuvalgust nautida. Eriti, kui on olemas teleskoop või astrofotograafi varustus. Võrdlusobjektide olemasolust tingitud optilise illusiooni tõttu näib see madalal horisondil ka ebareaalselt suure ja eredana.
Superkuu on nähtus, mis tuleneb Kuu kergelt väljavenitatud orbiidist ümber Maa. Kuna Kuu tiir ei ole täiuslikult ümmargune, on see mõnikord Maale lähemal ja mõnikord kaugemal kui keskmine 384 400 kilomeetrit. Lähim punkt orbiidil on perigee ja kaugeim apogee, mis on vastavalt 363 396 ja 405 504 kilomeetrit Maast.
Igal aastal on umbes 13 perigeed, kuid mitte igaüks neist ei lange kokku täiskuu või noorkuuga. Superkuu nimetust kasutatakse vaid siis, kui täiskuu või noorkuu on perigee ajal. Novembri superkuu tuleb Maale eriti lähedale: vaid 356 980 kilomeetri kaugusele. Nii lähedal asus täiskuu viimati 2019. aasta veebruaris, mil Kuud lahutas Maast 356 846 kilomeetrit.
Kes aga kolmapäeval ei juhtu superkuud nägema, sel ei tasu meelt heita, sest detsembris on oodata veel üht superkuud, kuid siis on Kuu Maast veidi kaugemal: 357 219 kilomeetri kaugusel.