28 protsenti lapsevanematest on kasutanud laste kooliõpingute toetamiseks eraõpetajat ning kõige sagedamini palgatakse eraõpetaja Ida-Viru, Harju ja Tartu maakonnas, selgub Eestis esmakordselt läbi viidud eraõpetajate kasutamise küsitlusest.
Suurim vajadus õpilaste toetamiseks avaldub 7.–9. klassis ning tipp saavutatakse 9. klassis, kus lisatuge otsitakse eelkõige matemaatikas ning eesti ja inglise keeles, selgub küsitluse tellinud arenguseire keskuse raportist.
Eestis tehtud küsitluse tulemustest nähtub, et eraõpetajaid kasutatakse kõige enam Ida-Virumaal (46 protsenti), Harjumaal (36 protsenti) ja Tartumaal (24 protsenti). Tallinnas on oma laste koolitee jooksul eraõpetaja abi kasutanud 39 protsenti lapsevanematest.
Ida-Virumaa ning osaliselt ka Harjumaal võib eraõpetajate palkamist seletada laste vajadusega saada lisatuge eesti õppekeelele üleminekuga seoses. Harju- ja Tartumaal on eraõpetajate kasutamine seotud kõrgema keskmise sissetulekuga, mis suurendab perede võimekust pakkuda tasulist lisatuge.
Keskmiselt on eraõpetaja tunnihind 20–29 eurot. Sealjuures 45 protsenti eraõpetaja abi kasutanud peredest on kõige suurema abivajadusega aastal kulutanud eraõpetajale 100–499 eurot, 21 protsenti lapsevanematest 500–999 eurot ning 23 protsenti tuhat eurot või enam.
Arenguseire keskus toob lühiraportis välja, et eraõpetajate kasutamist võivad soodustada ka õpetajate nappus ning koolisüsteemi puudujäägid.
“Eraõpetajaid kasutatakse sageli selleks, et toetada õpilasi eksamiteks valmistumisel ja suurendada enesekindlust teatud õppeainetes. Samas on Eestis mitmel pool ka aineõpetajate ja tugispetsialistide puudus, mis võib tekitada olukorra, kus õpilane ei saa koolist vajalikku tuge ning pere pöördub seetõttu eraõpetajate poole,” tõdes arenguseire keskuse ekspert Eneli Kindsiko ning lisas, et eraõpetajate turg paljastab kahte vastuolulist nähtust.
“Ühelt poolt soovitakse eraõpetaja abil kompenseerida koolisüsteemi puudujääke. Teisalt aga on vanematel sotsiaalne surve kujundada oma lapsest konkurentsivõimelisem õppur ning eratunnid on pigem seotud edu ja eeliste säilitamisega, kui tegelike õpiraskuste ületamisega,” selgitas ekspert.
Küsitlusuuringu tulemused näitavad, et eraõpetaja abi kasutamine on valdavalt tõhus ja võib lapse tulemusi märkimisväärselt parandada.
Arenguseire keskus juhib lühiraportis tähelepanu, et eraõppe lai levik võib süvendada hariduslikku kihistumist, eriti kui eraõpetaja kasutamine tuleneb koolisüsteemi puudustest. Õpilased, kelle peredel on võimalus maksta eratundide eest, saavad edumaa. Nii sõltuvad haridusvõimalused mitte ainult koolist, vaid üha enam ka perede majanduslikust olukorrast.
Küsitluse viis läbi Arenguseire Keskuse tellimisel Norstat. Kokku vastas 2000 vanemat, kellel on vähemalt üks 6–19-aastane laps. Küsitlus toimus veebi teel nii eesti kui ka vene keeles.