Kõige suurem oli möödunud aastal suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal Ida-Viru (33%) maakonnas, kus see oli ligikaudu kaks korra suurem kui Hiiu (14,8%), Järva (15,5%), Harju (16,5%) ja Rapla (16,7%) maakonnas. Enamikus maakondades suhtelise vaesuse määr vähenes.
Foto: Statistikaamet
Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal tõusis
Absoluutse vaesuse määr näitab, kui suur osa elanikkonnast ei ole võimeline end ära elatama. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli 2024. aastal väiksem kui 346 eurot ehk madalam kui arvestuslik elatusmiinimum. Mullu koges absoluutset vaesust ligi 44 400 inimest ehk 8000 inimest rohkem kui aasta varem.
„Absoluutse vaesuse risk kasvab siis, kui töö kaotab pere peamine toitja,“ tõdes Remmelg. Kõige enam tõusis 2024. aastal absoluutne vaesus üksikvanematega leibkondades ja ühe lapsega paaride hulgas. Möödunud aastal oli absoluutses vaesuses 11 protsenti üksikvanemaga leibkondadest ja 4,6 protsenti ühe lapsega paaridest. Mullu vähenes absoluutne vaesus lasteta leibkondades 0,7 protsendipunkti ja tõusis lastega leibkondades 1,8 protsendipunkti.
„Kolm aastat tagasi toimunud hüppeline hinnatõus tõi kaasa ka absoluutse vaesuse kasvu. Viimastel aastatel on absoluutne vaesus püsinud suuresti samal tasemel,“ rääkis Remmelg. 2024. aastal kasvas leibkonna koosseisu arvestav sissetulek keskmiselt seitse protsenti. Protsentuaalselt sama palju kasvas ka sissetulek palgatööst. Sissetulek pensionidest kasvas kümme protsenti, sissetulek lastetoetustest aga vähenes 17 protsenti.
Enim on kasvanud inimeste hulk, kes ei saa lubada regulaarselt vabaajategevuses osalemist.
Inimeste enda tajutav ilmajäetus ehk nende inimeste hulk, kes ei saanud endale lubada mitmeid ühiskonnas laialt levinud hüvesid, jäi võrreldes möödunud aastaga samale tasemele. 2025. aastal tunnetas ilmajäetust 7,7 protsenti elanikkonnast ehk ligi 94 900 inimest.