Vene jalavägi liigub linna poole, mis on üks viimaseid Donetski oblasti suuremaid linnakeskusi, mis on endiselt Kiievi vägede kontrolli all. Moskva taktika muutus, mille eesmärk on Ukraina logistika häirimine, kannab pärast kuuekuulist pingutust vilja.
Piiramisrõngasse sattunud ning sadade Vene jalaväelaste poolt lõuna- ja idatiival alistatud Pokrovsk võib olla esimene suurem Ukraina asula, mille Vene armee on vallutanud pärast Avdijivkat 2024. aasta veebruaris. Moodustades koos Mõrnohradiga kunagi 100 000 elanikuga linnastu, on Pokrovsk ennekõike oluline logistika- ja raudteesõlm, mis võib olla Moskva vägede hüppelauaks rünnakuteks Dnipropetrovski oblasti suunas, vahendab Le Monde.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski viibis teisipäeval, 4. novembril Pokrovski piirkonnas, et külastada mitmeid üksusi, „mis tagavad linna kaitset”, teatas ta oma Telegrami kanalis. „See on meie riik, see on meie idatiib ja me teeme kõik endast oleneva, et see jääks Ukraina omaks,” rõhutas ta.
Venemaa peastaabi ülem Valeri Gerassimov on alates 26. oktoobrist väitnud, et „Krasnoarmeiskis [Pokrovski nõukogudeaegne nimi] on sisse piiratud 5500 Ukraina sõdurit”. Ekspertide, sealhulgas Venemaa-meelsete seas on see väide üksmeelne. Linna põhjaosas on Ukraina kontrolli all endiselt 1–3 kilomeetri laiune läbipääs, mis tähendab, et linna piiramine pole täielik. Kuid see tee on pideva Vene droonide tule all, mis ründab sõidukeid, mis üritavad varustada Pokrovskis ja Mõrnohradis endiselt paiknevaid Ukraina üksusi.
„Pokrovski lahing” algas poolteist aastat tagasi, kuid frontaalrünnaku katsed kohtasid ägedat vastupanu, põhjustades tohutuid kaotusi Venemaa personali ja varustuse osas. Suvel taktikat muutes saatis Moskva oma parimad drooniüksused Ukraina sõjaväe logistikat ahistama, piirates samal ajal linna põhjast sisse.
Kaks aastat Vene suurtükiväe, droonide ja võimsate liugpommide sihtmärgiks olnud Pokrovsk on peaaegu kõigist oma tsiviilisikutest tühjaks tehtud. Kuid seda pole ära võetud. Sajad hooned, mis on endiselt püsti, isegi kui need on rängalt kahjustatud, pakuvad olulist kaitset mürskude eest. Linnalahing, mis on ründajale üldiselt palju kulukam kui kaitsjale, võib teoreetiliselt kesta kuid ja see oli kahtlemata Ukraina peastaabi poolt eelistatud stsenaarium. Kuid varustuse kärpimine seab Kiievi väed raskesse olukorda.
Mehhaniseeritud jalaväebrigaadi ohvitser T., kes oli Pokrovskis üle aasta, kritiseerib „juhtimisvigu”, mis võimaldasid venelaste piiramisrõngal linnale läheneda. „Nädalaid pole korralikku varustust olnud ja see on juba mitu päeva täielikult ära lõigatud. Ükski sõiduk ei pääse läbi. Linn nagu Pokrovsk, arvestades oma suurust, paljusid kõrgeid hooneid ja paksude müüridega tehaseid, oleks võinud vastu pidada kuid, aastaid, see on kindlus,” kinnitab anonüümsust palunud ohvitser. Tema jaoks on linna langemine „päevade, võib-olla maksimaalselt kahe nädala” küsimus.
Sel suvel Pokrovskisse ümber paigutatud merejalaväe laskurbrigaadi ohvitser P. kinnitab, et „olukord on väga keeruline”. „Meie üksus kontrollib endiselt hoonetekvartalit, kuhu ükski venelane pole sisenenud, kuid võitlus läheneb. Nad on vaid mõne päevaga tunginud igasse linnaossa,” lisab ta. P., kellel pole volitusi meediaga rääkida, usub, et vaenlasel on arvuline eelis nii isikkoosseisu kui ka droonide osas. „Ma ütleksin, et nad on selles piirkonnas meist kolm korda üle. Kui me hävitame kümnest sõdurist koosneva rühma, võtab teine kohe nende koha. Me hävitame drooniposti? See ilmub kusagil mujal uuesti välja. Nende ressursid tunduvad ammendamatud,” selgitab ta.
Oma juhtimispunktist näeb ta väikeseid viiest kuni kümnest Vene sõdurist koosnevaid gruppe tema rajooni poole liikumas, sisenemas hoonetesse ja varjumas kohe, kui kuulevad drooni. „Nad koguvad linnas kannatlikult oma vägesid,” märgib ta.
Pokrovski kaitsjate kriitiline olukord on taas sütitanud korduva poleemika, mis on suunatud Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrski vastu. Eelmiste suuremate linnalahingute ajal Bahmutis 2023. aastal, Avdijivkas 2024. aastal ja Kurski operatsiooni lõpus (Venemaa territooriumil) süüdistati teda Ukraina meedias tuhandete sõdurite elude raiskamises paratamatu edasilükkamiseks, selle asemel, et viia läbi korrapärane taganemine kaitsepositsioonidele.
Ukraina endine kaitseministri asetäitja Vitali Deineha avaldas 2. novembril oma Facebooki lehel arvamust, mis on meedias kajastust leidnud: „Kui Pokrovskist ja Mõrnohradist lahkumiskäsku kiiresti ei allkirjastata, satume olukorda, kus kaotame suure hulga kõrgelt motiveeritud dessantväelasi ja merejalaväelasi.” Deineha lisas, et kardab doominoefekti, kus reservide puudumise tõttu kaitserajatistesse jäänud haigutav auk võimaldab sissetungijal „kiiresti vallutada tagalasse ehitatud kindlustused”.
Ülejäänud Donetski oblastis, mis on endiselt Kiievi kontrolli all, pole olukord sugugi soodsam. Ukraina peastaap märkis teisipäeval, et suurem osa Venemaa rünnakutest on koondunud Pokrovski piirkonda, kuhu Moskva on suunanud täiendavaid üksusi ida pool asuvatelt Tšassiv Jari ja Kostantõnivka rinnetelt.
Kuid Venemaa drooniüksused jätkavad tsiviil- ja sõjaväe logistika halastamatut ahistamist kogu Donetski oblastis. Seetõttu teatas Ukraina Raudtee teisipäeval Kramatorski jaama sulgemisest „julgeoleku kaalutlustel”. Kiievi-Kramatorski liin, mis on oluline ühenduslüli, oli viimane raudteeühendus Donetski oblasti ja ülejäänud riigi vahel.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.