Riigikogu võttis täna vastu kolm seadust ja üheksa otsust, millega pikendatakse Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, ning kuulas ära riigikontrolöri aastaülevaate.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (655 SE), mille kohaselt peab uutes või põhjalikult uuendatavates kortermajades olema ette nähtud kiire interneti ühenduse jaoks vajalik taristu. See tähendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sinna saaks paigaldada sidevõrgu ja selle kaudu teenust pakkuda rohkem kui üks ettevõte.
Ehitisregistrisse lisatakse seaduse kohaselt arendus, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitustööde infot. Muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut.
Muudatuste eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitavad muudatused vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutub keeruliseks või kulukaks.
Seadus toetab ELi gigabititaristu määruse täitmist, mille eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu kogu Euroopas. Määrus paneb rõhku olemasoleva taristu ühiskasutusele ja uue taristu tõhusamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja vähendada selle kulusid.
Seaduse vastuvõtmist toetas 68 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis 66 häälega vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse (663 SE), mille kohaselt ühineb Eesti Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga, millega muudetakse senine valdkondlik ühendus valitsustevaheliseks organisatsiooniks.
Konventsiooniga ühinemine annab Eestile täisliikme staatuse ning võimaldab jätkuvalt osaleda organisatsiooni töös, sealhulgas navigatsioonimärkidega seotud standardite, soovituste ja juhiste loomises ja ajakohastamises. Organisatsiooni tegevuses on alates 1994. aastast riikliku liikme esindajana osalenud Transpordiamet.
Läbirääkimistel võttis sõna fraktsioonitu Peeter Ernits.
Riigikogu võttis 66 häälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse (718 SE).
Seadus näeb ette Eesti ja Liechtensteini vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise. Leping vastab üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingule.
Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste kehtestamist. Samuti kehtestab leping reeglid topeltresidentsuse lahendamiseks, mida riigisiseste õigusaktidega ei saa lahendada.
Eelmise aasta lõpu seisuga on Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 63 riigiga. Lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid.
Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ (703 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Tänavu kevadel laiendati operatsiooni mandaati kriitilise merealuse taristu kaitseks vajalike olupiltide loomisele.
Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse ühenduse lõunapiiril.
Otsuse vastuvõtmist toetas 66 ja üks saadik jäi erapooletuks.
Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ (704 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega meresõiduvabaduse kaitseks loodud ELi sõjalisel operatsioonil Punase mere regioonis.
Operatsiooni eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel. Peamiselt kaitstakse aluseid rünnakute eest ning eskorditakse neid kogu operatsiooniala piires. Merendusjulgeoleku operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata sõjalisi lööke.
Operatsioonil osalemine võimaldab Eestil panustada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse ning arendada koostööd strateegiliste ELi ja NATO lõunatiiva liitlastega.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 66 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ (705 OE), mis võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Otsusega antava mandaadi piirmäär on sama suur kui sel aastal.
Otsusega tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta nii ka Eesti julgeolekuhuve. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab vajaduse korral valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluv Varro Vooglaid ning fraktsioonitud Alar Laneman ja Kalle Grünthal.
Otsuse vastuvõtmist toetas 52, vastu oli kuus ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ (706 OE), mis võimaldab osaleda kuni kolme kaitseväelasega ELi sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis.
Kui varem oli tegemist väljaõppemissiooniga, siis mullu septembris kujundati see ümber sõjalise abistamise missiooniks. Kuni 2026. aasta suveni kehtiv uuendatud mandaat näeb ette riigi relvajõudude nõustamist väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Sõjalise abistamise missioon tegutseb väiksema isikkoosseisuga ja keskendub enam strateegilise taseme nõustamisele, et saavutada riigis iseseisev kiirreageerimisüksuste väljaõppe võimekus.
Portugali juhitaval missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll. Samuti on Eesti huvides arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.
Läbirääkimistel võttis sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluv Rain Epler.
Otsuse vastuvõtmise poolt oli 53 ja selle vastu hääletas kuus Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ (707 OE), mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, aga ka mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid.
Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut ka Balti riikides.
Otsuse vastuvõtmist toetas 55 ja selle vastu oli neli Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ (708 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.
NATO missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure ja koolitab välja Iraagi instruktoreid, kes annavad riigi julgeolekustruktuurides väljaõpet.
NATO lõunasuunal tegutsevates operatsioonides osalemisega panustab Eesti julgeoleku tagamisse ja toetab terrorismivastast võitlust.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 58, vastu oli kolm ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ (709 OE), mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.
Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaotati mullu juulist senisel kujul nii NATO reageerimisväe kui ka NATO valmidusinitsiatiivi kontseptsioon ning neid asendab NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi, mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks. Kiirreageerimisvägi korraldab operatsioone kõikides domeenides ning see pannakse kokku NATO liitlaste vägedest, mille ülesandeks on vajadusel läbi viia heidutus- ja kaitsetegevusi.
Eesti on valmis panustama järgmisel aastal NATO valmidusüksustesse ühe miinijahtija ja staabiohvitseridega.
Otsuse vastuvõtmist toetas 58 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ (710 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL.
ÜRO rahuvalveoperatsiooni tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal. Operatsiooni ülesanne on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas.
Eesti jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemisega panustab Eesti ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Otsuse vastuvõtmise poolt oli 55, vastu kaks ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ (711 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kuue kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Selle tegevuspiirkonda kuuluvad Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria ning operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas.
Eesti jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Operatsioonil osalemine annab kaitseväelastele võimaluse omandada mitmekülgne staabitöö kogemus.
Läbirääkimistel võttis sõna fraktsioonitu Riigikogu liige Peeter Ernits.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 58, vastu oli kaks ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu kuulas ära riigikontrolöri aastaülevaate
Riigikontrolör Janar Holm andis tänasel istungil Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Kui eelmisel aastal keskendus Riigikontrolli aastaaruanne tegevuspõhise riigieelarve reformi tulemustele, siis tänavu oli selle fookus transpordi ja liikuvuse valdkonnal, mille kohta on viimastel aastatel tehtud pea tosin auditit.
Holmi sõnul vaadati tänavuses aastaaruandes, kuidas on võrreldes auditites käsitletud ajaga edenenud riigi võetud kohustuste täitmine ja arengudokumentides seatud eesmärkide saavutamine, olgu selleks põhivõrgu maanteede nõutud kujul väljaehitamine 2030. aasta lõpuks, liikluses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, riigile kuuluvatele suurema kasutatavusega kruusateedele tolmuvaba katte panemine aastaks 2030 või siis riigiteede seisukorra säilitamine vähemalt tasemel „hea“.
„Kokkuvõttes nägime, et perioodil 2026–2030 on selleks, et täita kohustusi ja eesmärke, mis on seotud riigiteede seisukorra säilitamisega, riigiteede ja raudteede ehitamisega ning raudteel turvalisuse suurendamisega, puudu vähemalt 1,35 miljardit eurot. Aga seda juhul, kui Eesti saab Rail Balticu esimese etapi lõpetamiseks Euroopa Liidu uue perioodi eelarvest loodetud 1,2 miljardit eurot. Iga saamata jäänud euro lisandub viidatud 1,35 miljardile eurole,“ ütles ta.
Riigikontrolör meenutas, et kahel järgmisel aastal ulatub riigieelarve puudujääk prognoosi järgi maksimaalselt lubatava 4,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning 2029. aastal on see 3,6 protsenti. „Seetõttu peaks olema selge, et seatud eesmärkide ja võetud kohustuste täitmine ei ole riigi rahakoti võimalusi arvestades määratud tähtaegade jooksul realistlik. Ja valikute tegemine saab veel suurema tähtsuse,“ lausus ta.
Olukorra muudab Holmi sõnul keerulisemaks, et pigem kulbi kui lusikaga vajavad raha ka teised valdkonnad. „Viimase aasta jooksul oleme teinud erinevates riigielu valdkondades mitmeid auditeid, kus joonistusid välja juhtumid, kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi,“ märkis ta ning lisas, et üha vähem saab tõsiselt rääkida ka sellest, et riik võiks teha midagi uut või pakkuda midagi senisest rohkem, kui selle eelduseks on lisaraha. „Selle asemel muutub üha kesksemaks küsimus, kas infrastruktuuri või erinevate eluvaldkondade teenuseid on üleüldse võimalik hoida senisel harjumuspärasel tasemel.“
Holm märkis, et riigil on raha alati puudu ning vajadused ja unistused on võimalustest suuremad, kuid paraku lähevad ka riigi enda arengudokumendid kaasa unistustega, unustades võimalused. „Valikuid ei tehta, prioriteete ei seata, paljudele antakse lootust, teades, et tegelikult on vähestel võimalus. Riigi strateegiadokumendid ja neis seatud sihid ei tohiks olla magus vale, vaid peaks kõnelema realistlikult sellest, millised on riigi prioriteedid, ja esitama jõukohaseid valikuid,“ ütles riigikontrolör.
Järgmisel aastal keskendub Riigikontrolli aastaaruanne tema sõnul taas Eesti tervishoiu suundumustele, nagu ka kolm aastat tagasi. „Siis viitas tollane tervise- ja tööminister, et oleme jõudnud selle piirini, kus otsuseid enam edasi lükata ei saa. Nüüd hindamegi järgmise aastaaruande tegemise käigus, kas ministri viidatud edasilükkamatud otsused on tehtud,“ ütles Holm oma ettekandes.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Andres Metsoja Isamaa ja Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Peeter Ernits.
Teise lugemise läbis viis eelnõu
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (664 SE), mille eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse.
Eelnõuga luuakse uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus –, mis võimaldab reservväelastel osaleda ajutiselt Kaitseväe ülesannete täitmises koosseisuvälisel ametikohal. See hõlmab näiteks instruktoritena ajateenijate väljaõpet, alalise valmiduse üksuste mehitamist või osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
Samuti laiendatakse eelnõuga ajateenijate võimalusi panustada Kaitseväe ülesannetesse, võimaldades neil pärast teatud väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. Seadust muudetakse, et mereväes, kus ajateenijad moodustavad märkimisväärse osa meeskonnast, oleks võimalik saada praktilist kogemust NATO miinitõrjegruppides. Muudel rahvusvahelistel missioonidel ajateenijad osaleda ei saa.
Kaitseväes töötavad tsiviilisikud ja avalikus teenistuses olevad töötajad saavad eelnõu kohaselt võimaluse osaleda sõjaväelistel õppustel ja läbida vajaliku väljaõppe, mis aitab vähendada vajadust tegevväelaste järele rahuajal ja võimaldab olemasolevaid ressursse paremini kasutada.
Teiseks lugemiseks tegi riigikaitsekomisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt. Muudatusettepaneku kohaselt täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduses ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu ja lisatakse sinna säte, mille järgi ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda vähemalt B1-tasemel eesti keelt.
Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist, märkis komisjon.
Teiste muudatusettepanekutega loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (654 SE), millega antakse Konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel koondumiste puhul, kus mõni tehingu osapool on saanud välisriigilt rahalise toetuse.
Euroopa Liidu määrus võimaldab uurida, kas ühenduses tegutsevad ettevõtted on saanud kolmandatest riikidest toetusi, mis võivad moonutada ausat konkurentsi. Määrus on mõeldud tasakaalustama olukorda, kus ELi ettevõtted peavad järgima riigiabi reegleid, kuid kolmandatest riikidest saadav rahaline toetus, näiteks soodsad laenud, maksusoodustused või muud toetused, ei ole seni olnud kontrolli all. Määruse alusel ei ole sellised toetused keelatud, kuid nende mõju hinnatakse turumoonutuste vältimiseks eraldi.
Eesti on määranud riigihangete alaseks kontaktpunktiks Rahandusministeeriumi ning koondumiste kontrolli puhul Konkurentsiameti.
Teise lugemise läbis rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE), mis loob teatud juhtudel aluse mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks.
Eelnõu näeb ette, et kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil Politsei- ja Piirivalveamet on selle varguse tõttu tagaotsitavaks kuulutanud.
Eelnõu on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia põhiseadusega kooskõlla seadused, mis ei võimalda vältida aasta kestel hävinud või muul moel kasutusest välja langenud sõidukite maksustamist. Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut tänavu aprillis.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vladimir Arhipov Keskerakonna, Arvo Aller, Rain Epler, Rene Kokk ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE), mis näeb juba sellest aastast ette laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise.
Maksuvähendust saavad automaatselt vanemad ja hooldusõigusega täiskasvanud, kellel on vähemalt üks kuni 18-aastane laps. Iga lapse eest vähendatakse mootorsõidukimaksu kohustust kuni 100 euro võrra aastas, kuid mitte rohkem kui maksukohustus kokku. Kui mõlemal vanemal on sõiduk, jagatakse maksuvähendus nende vahel automaatselt.
Samuti näeb eelnõu ette, et väikebussid, kus on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt sõiduauto kategoorias registreeritud kaheksa- või üheksakohaliste sõidukite mootorsõidukimaksu määra. Rahanduskomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, mille kohaselt vähendatakse N-kategooria sõidukite tasemele ka nende sõidukite registreerimistasu. Muudatused toetavad väikebusse ja pereautosid kasutavate lasterikaste perede ja puuetega inimeste toimetulekut.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Lauri Laats Keskerakonna, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Helle-Moonika Helme, Rain Epler ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk, Andres Metsoja ja Priit Sibul Isamaa ning Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist.
Riigikogus läbis teise lugemise ka valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (733 SE), millega vähendatakse tänavuse riigieelarve kulusid 19,9 miljonit ja investeeringuid 12 miljonit ning suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit eurot.
Kulude ja investeeringute vähendamine on eelkõige seotud riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsustega. Lisaks suurendatakse eelnõuga Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet 39 miljoni võrra nii Ukraina abistamiseks kui ka kaitseotstarbelisteks hangeteks. Finantseerimistehingutes suurendatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas Eleringi aktsiakapitali 45 miljonit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tõstetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kuludest finantseerimistehingutesse 27,3 miljonit eurot, et anda ettevõtetele innovatsioonilaenu.
Mullu detsembris vastu võetud riigieelarve kohaselt on riigi tulud sel aastal 17,7 miljardit, kulud 18,2 miljardit, investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot. Tänavu juunis võttis Riigikogu vastu tulusid, kulusid ja investeeringuid suurendava lisaeelarve, et toetada laia riigikaitse tugevdamist.
Viis eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE), mille arutelu jäi teisipäevasel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli.
Eelnõuga ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Leping allkirjastati tänavu juunis Stockholmis.
Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet. Seletuskirja kohaselt väheneb Eesti kinnipeetavate arv pidevalt, samas kui vanglate ülalpidamiskulud on endiselt suured. Vanglakohtade väljarentimine võimaldab hoida Tartu Vanglat töös, tagada piirkonnas töökohtade säilimine ja luua neid juurde ning saada riigieelarvesse vähemalt 30 miljoni euro ulatuses lisaraha. Rootsile pakub leping seletuskirja kohaselt lahendust vanglasüsteemi ajutisele ülekoormusele.
Kokkuleppe kohaselt võtab Eesti vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis tähendab, et julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Lepingu järgi saadetakse välisvang tagasi Rootsi hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist.
Esimesed välisriigi kinnipeetavad on seletuskirja kohaselt plaanis Tartu Vanglasse paigutada 2026. aasta teisel poolaastal. Kinnipeetavate saabumine on kavas korraldada järk-järgult, et Tartu Vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. Kokku võimaldab leping Rootsist Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.
Kokkuleppe ratifitseerimiseks peab eelnõu läbima Riigikogus ka teise lugemise. Eelnõu kohaselt jõustub kokkulepe 30. päeval pärast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on täitnud selleks vajalikud riiklikud nõuded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Tõnis Lukas Isamaa, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mihkel Lees Reformierakonna ja Ando Kiviberg Eesti 200 fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Peeter Ernits.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 38, vastu aga 49 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE), mille eesmärk on suurendada täitmisregistri kaudu tehtavate päringute läbipaistvust, et inimesed saaksid parema ülevaate nende kohta käivate andmete kasutamisest.
Kui praegu pole inimestel võimalik näha, millised avaliku võimu asutused või muud isikud on nende kohta täitmisregistri kaudu pankadele ja makseasutustele päringuid esitanud, siis eelnõu järgi tehakse vastav info kättesaadavaks riigiportaalis eesti.ee asuvas andmejälgija teenuses. Eelnõu kohaselt peavad kõik täitmisregistriga liituvad ja juba varem liitunud asutused ja isikud liituma andmejälgija tehnilise lahendusega, mis laseb inimestel hõlpsamini tuvastada, kes on nende andmeid kasutanud, ja vajadusel nõuda selgitusi. Vastava teabe esitamisega saab viivitada, seda piirata või keelduda info väljaandmisest ainult seaduses sätestatud juhtudel.
Andmejälgija kasutuselevõtmine muutub täitmisregistriga liitunud asutustele ja isikutele eelnõu järgi kohustuslikuks järgmise aasta 23. veebruaril. Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti infosüsteemid tuleb andmejälgijaga liita hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobril.
Lisaks muudetakse eelnõuga täitemenetluse seadustiku sätet, mis näeb ette kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute võlgnevusinfo avalikustamise, ning jätab täitmisregistris ligipääsu üksnes juriidiliste isikute andmetele.
Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud Riigikogus toetust. Tagasilükkamist toetas 14 ja selle vastu hääletas 53 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (720 OE), millega kinnitatav aruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest 2024. aastal.
Koondaruanne annab valitsusele võimaluse selgitada oma aruandeaasta tegevust ja esitada Riigikogule uute eelarveotsuste tegemiseks vajalik informatsioon ning Riigikogule annab see võimaluse kontrollida valitsuse tegevust. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2024. aasta lõpu seisuga vara 26,7 miljardi euro väärtuses ning varad kasvasid aastaga 2,6 miljardit eurot. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid samal ajal 20,78 miljardi euroni, mida on 2,33 miljardit eurot enam kui aasta varem.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (702 SE), mille eesmärk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning korrastada lennuväljade ümbruses kehtivaid nõudeid.
Eelnõuga kehtestatakse eraldi reeglid kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku ning nende lähiümbruse kohta. Samuti soovitakse muudatustega tagada, et tsiviillennunduse lennuvälja lähiümbruses tehtavate puude ja muu puittaimestiku raie oleks kooskõlas lennundusseaduse eesmärkide ning metsaseaduse terminite ja põhimõtetega. Eelnõu näeb muu hulgas ette, et lennuvälja lähiümbruses raadamisega seotud tasusid ei maksa kinnisasja omanik, vaid need kulud katab tema eest lennuvälja käitaja või valdaja.
Lisaks viiakse lennujaamatasude määrade vaidlustamise kord ELi õigusega kooskõlla ning tunnistatakse kehtetuks aeronavigatsiooniseadmete sertifikaadi menetlemist käsitlevad sätted, millega kehtestatud nõudeid ja kasutamist reguleerib ELi õigus.
Riigikogus läbis esimese lugemise ka valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE), mille eesmärk on kõrvaldada Euroopa Liidu Raudteeameti auditis esile toodud puudused, parandada raudteeohutust ja viia seadus ELi õigusega kooskõlla.
Auditis esitatud ettepanekute alusel täiendatakse raudteeseadust, et tagada raudteesüsteemi järjepidev hindamine ning sertifitseerimisprotsessi vastavus kehtivatele nõuetele. Eelnõuga parandatakse raudteeliikluse ohutuse hindamise ja kontrolli mehhanisme, täpsustatakse ohutuse seire ja hindamise protseduure ning käsitletakse riskijuhtimissüsteemide rakendamist.
Istung lõppes kell 00.20
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]