Rae Spordikool/Viaston kirjutas kolmapäeval klubi ajalukku uue peatüki, kui teenis esimest korda eurosarjas edasipääsu. CEV Challenge Cupi avaringis mängiti mõlemad mängud kodus, teises mängus ei saanud kaasa teha Julija Mõnnakmäe, kes murdis esimeses mängus kämblaluu.
Rae Spordikool võitis teisipäeval klubi ajaloo esimese euromängu, kui kodupubliku ees alistati Põhja-Makedoonia klubi Skopje Rabotnicki kolm-null. Pärast mängu selgus aga, et põhisidemängija Julija Mõnnakmäe murdis oma paremas käes kämblaluu, aga ta mängis kaks geimi tõsisest vigastusest hoolimata.
“Esimeses geimis hüppasin blokki ja nii õnnetult, et löödi täpselt sisse. Pärast mängu läksin EMO-sse, tegime pilti ja oligi murd. Nüüd on kipsis ja siis on opp,” ütles Mõnnakmäe pärast kolmapäevast korduskohtumist ERR-ile.
Vigastuspausi pikkust Mõnnakmäe veel täpsustada ei osanud. “Pannakse mingid plaadid või vardad, et kiiremini taastuks. Praegu ei ole prognoosi, oleneb, mis operatsioon tehakse ja millal tehakse,” ütles ta.
Siiski, mängida kaks geimi kõrgetasemelist võrkpalli luumurruga on üks võimas tegu! “Kui on mäng, siis on mäng!” vastas Mõnnakmäe. “Kui saad platsil olla, siis ei olegi mingit muret. Üritasime midagi teha, aga oli tunda, et see valu on teistmoodi. Tavaliselt, kui mingi kõvem asi käib ära, siis taastud, aga siin läks aina hullemaks. Siis sain aru, et nukid enam ei liigu ja midagi peab halvasti olema. Aga kui on adrenaliin, mäng ja fännid, siis tassid kuidagi ära.”
Selgus, et Rae Spordikool peab korduskohtumiseks oma põhisidemängija asendama, tuli alles kolmapäeva hommikul, aga Liis-Marii Villem oli suureks ülesandeks valmis ning aitas Rael kolmapäeva õhtul edasipääsu tagada.
“Sidemängija Liisu, kes täna alustas, tegi supertöö ja ma võin rahulikult taastuda. Väga tubli töö on tehtud kahe päevaga,” rääkis Mõnnakmäe. “Eks natuke jutustasime enne mängu, aga ma arvan, et tema kõrval on väga kogenud mängijad ja nad toetasid kõvasti. Ta sai hommikul teada, et alustab euromängus põhisidena, see on kindlasti suur pinge. Aga ta sai väga hästi hakkama, võin rahulikult võtta oma aega ja taastuda.”
Viimati mängiti Eesti naiste võrkpallis euromänge 2017. aasta jaanuaris, kui Kohila VK/E-Service mängis CEV-i karikasarjas. Mõnnakmäe käis ka toona väljakul. “Kõvasti aega möödas, aga see toob huvi saali. Ei ole see naiste võrkpall igav midagi, kõik said kõva emotsiooni siit,” ütles ta nüüd, pea üheksa aastat hiljem. “Kindlasti noortele Rae tüdrukutele ka, nad peavad nägema, kuidas päris võrkpall käib ja see toobki noored võrkpalli juurde.”
Rae Spordikool/Viaston saab eurosarjas veel vähemalt ühe kodumängu, kui 25. või 26. novembril minnakse 1/16-finaalis vastamisi Praha Olympi naiskonnaga.