USA valitsusametnikud ütlesid eile kolmapäeval 5. novembril parlamendis Kongressis aru andes, et USA ei plaani praegu Venetsueelat rünnata ning neil puudub praegu õiguslik põhjendus maismaa sihtmärkide vastu suunatud rünnakute toetamiseks, väidavad allikad, kes on kursis välisminister Marco Rubio, kaitseminister Pete Hegsethi ja Valge Maja õigusnõuniku büroo ametniku läbiviidud briifinguga.
Seadusandjatele öeldi kinnisel istungil, et justiitsministeeriumi õigusnõuniku büroo koostatud arvamus kahtlustatavate narkolaevade vastaste rünnakute õigustamiseks, millest CNN esmakordselt eelmisel kuul teatas, ei luba rünnakuid Venetsueela enda ega ühegi teise territooriumi sees, ütlesid neli allikat.
Allikate sõnul ei laiene ametnike sõnul ka maismaa sihtmärkidele „täitmiskäsk”, millega käivitati USA sõjaline kampaania kahtlustatavate narkolaevade vastu, mis algas septembris.
Üks allikatest ütles, et ametnikud ei välistanud võimalikke tulevasi samme, vahendab CNN.
Olemasolev arvamus sisaldab nimekirja 24 erinevast kartellist ja kuritegelikust organisatsioonist, mis asuvad Ladina-Ameerikas, väites, et valitsusel on õigus rünnata, väidab üks dokumendiga kursis olev allikas.
Kuid Trumpi valitsus taotleb justiitsministeeriumilt eraldi juriidilist arvamust, mis annaks põhjenduse rünnakute alustamiseks maismaa sihtmärkide vastu ilma Kongressilt sõjalise jõu luba küsimata, kuigi USA ametniku sõnul pole veel otsuseid rünnaku korraldamiseks riigis.
„Mis on tõsi ühel päeval, ei pruugi seda olla järgmisel päeval,” ütles USA ametnik poliitika praegust seisu arutades, tuues välja, et Trump pole veel otsustanud, kuidas ta Venetsueelaga tegeleb.
Sõjaväeliste vahendite tohutu koondumine Kariibi mere piirkonda, kuhu peagi kuulub ka Ford Carrier Strike Group, on tekitanud küsimusi selle kohta, kas USA kavatseb rünnata Venetsueelat. Kuid briifingu koostajad ütlesid, et sõjalised vahendid liiguvad sinna ainult narkovastaste operatsioonide toetamiseks ja luureandmete kogumiseks, ütlesid kaks allikat.
Valitsus on seni püüdnud vältida Kongressi kaasamist oma sõjalisse kampaaniasse Ladina-Ameerikas. Justiitsministeeriumi kõrge ametnik ütles eelmisel nädalal Kongressile, et USA sõjavägi võib jätkata surmavaid rünnakuid väidetavate narkokaubitsejate vastu ilma Kongressi heakskiiduta ning et administratsiooni ei seo aastakümneid vana sõjavolituste seadus, mis kohustaks seadusandjatega koostööd tegema.
USA sõjavägi on alates septembrist läbi viinud 16 teadaolevat rünnakut laevade vastu Kariibi mere ja Vaikse ookeani idaosas, tappes vähemalt 67 inimest. Mitmel Kongressile antud briifingul, sealhulgas kolmapäeval, on valitsusametnikud tunnistanud, et nad ei tea enne laeva ründamist tingimata iga laeval viibiva isiku isikut.
Allikate sõnul tehakse rünnakuid hoopis luureandmete põhjal, mis kinnitavad laevade seost konkreetse kartelli või kuritegeliku organisatsiooniga. Ühe allika sõnul tutvustasid valitsusametnikud kolmapäevasel briifingul protsessi, mida nad laevade tuvastamiseks ja sihtimiseks kasutavad, ning arutasid luureandmeid, mis laevu ja kartelle omavahel seovad.
Senati luurekomisjoni kõrgeim liige, demokraadist senaator Mark Warner ütles pärast briifingut ajakirjanikele: „Ma arvan, et meie luureressursid on üsna head,” selgitades, et tema arvates on valitsusel ebaseaduslike narkootikumide transpordi osas „nähtavus”.
Kuid ta seadis kahtluse alla, miks pidi valitsus paatide vastu surmavat jõudu kasutama, selle asemel et need peatada, nagu piirivalve on varem rutiinselt teinud, mis võiks anda tõendeid salakaubaveo kohta.
Esindajatekoja väliskomisjoni kõrgeim liige, esindaja Gregory Meeks ütles aga pärast briifingut CNN-ile, et ta ei kuulnud midagi, mis veenaks teda rünnakute seaduslikkuses. Ta ütles ka, et briifingu läbiviijad ei jaganud tõendeid, mis seovad laevu või nende reisijaid narkokaubandusega.
Valitsusametnikud on korduvalt öelnud, et neil on luureandmeid, mis seovad laevu narkokaubandusega, kuid on avalikult andnud vähe üksikasju.
„Võin teile kinnitada, et iga selline rünnak hõlmab paate ja saadetisi, mida jälgiti algusest peale,” ütles Rubio oktoobri lõpus. „Sellest hetkest, kui need asjad kokku pandi, hetkest, kui need koordineeriti, teame, kuhu nad suunduvad. Me teame, millised on nende mahapanekukohad; me teame, milliste organisatsioonidega nad on seotud. Neid asju jälgitakse väga hoolikalt.”
„Iga päev on seal sadu paate ja on palju asju, millest meie ja sõjaministeerium keeldume, kuna need ei vasta kriteeriumidele,” ütles ta ajakirjandusele antud märkustes. „See läbib väga range protsessi.”
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.