Septembri lõpus Kumus retrospektiivnäituse “Videviku geomeetria” avanud Mari Kurismaa tunnistas kultuurisaates “OP”, et ta pelgas näitust kokku pannes oma vanade maalidega kohtuda.
“Videviku geomeetria” koondab Mari Kurismaa loomingu keskseid töödegruppe, andes ülevaate kunstniku laiahaardelisest tegevusväljast, mis ulatub maalikunstist ja sisearhitektuurist graafika, aktsioonide, kunstnikuraamatute ja slaidiprogrammideni.
Väljapanekule pealkirja valides sai Kurismaa inspiratsiooni ühelt oma varasemalt samanimeliselt sarjalt. “Tundus kena võtta ka sellele näitusele nimeks. Eriti kuna kujundus sai tehtud hallide mägedega. See võttis asja kokku. Ma tahaks tingimata, et oleks mingi poeetiline nüanss sellel juures,” avas kunstnik kultuurisaates “OP”.
Kurismaa sõnul võib ka geomeetria väga poeetiline olla. “Geomeetria ongi selline huvitav asi, mis on konkreetne ja abstraktne ühekorraga. Mina olen just selle piiri peal mänginud: ühel hetkel muutub ta päris realistlikuks, aga samas on tal see üldistusjõud,” kirjeldas ta.
Muu hulgas on näitusel väljas maalid 1970. aastate lõpust kuni 2000. aastate alguseni. Kuigi Kurismaa lõpetas kooli sisearhitektina, on maalimine alati tema suur armastus olnud. “Ma natuke muretsesin kohtumise pärast oma vanade piltidega,” tunnistas ta. “Mõtlesin, et ei tea, kui tore see kokkusaamine üldse on, aga siis, kui tulin selle peale, et seinad üle värvida, siis minu pinge lahtus kergelt.”
Kuigi Kurismaa on enda sõnul viimastel aastatel vähe maalinud, on värske näitus talle selles vallas lisatõuke andnud. “Ma tahan väiksemaid töid teha, aga see ei lähe üldse libedasti. Seesama arhitekti pilk, mul on suurt tööd kuidagi lihtsam teha ja seal tuleb see mõju kergemini kätte,” märkis ta.