Täna avaldas statistikaamet pikema ülevaate absoluutsest ja suhtelisest vaesusest. Tegemist on 2024. aasta andmetega. Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõdes, et kui võrdleme 2024. aastat varasemate aastatega, siis võib jämedalt välja joonistada kaks trendi: pensionäride suhteline ja absoluutne vaesus on vähenenud ning lastega perede, eriti üksinda last kasvatavete perede vaesuse määr on suurenenud.
Kui enne koroonat (2019) oli 65 ja vanemate inimeste suhteline vaesus 77%, siis 2024 oli see 62%, lapsega üksikvanemate puhul oli vastav näitaja 2018. aastal 27% ning 2024. aastal 37%.
„Natuke on kasvanud kõikide lastega perekondade suhteline vaesus,“ märkis ta. „Suhtelisest vaesusest räägime siis, kui pere sissetulek võimaldab tarbida vähem kui 60% keskmise pere tarbimisest. Keskmise alla mõeldakse mediaan sissetulekuid.“
Sarnane olukord on ka absoluutse vaesuse puhul, kus lastega perede puhul oli koroonaeelne vaesuse määr 2,3% ning 2024. aastal 3,4%. „Kui suhtelises vaesus on võimalik veel kuidagi toime tulla, siis absoluutne vaesus tähendab, et inimeste sissetulek on alla arvestuslikku elatusmiinimumi ehk siis 346 eurot inimese kohta. Sellise sissetulekuga ei ole võimalik ära elada.“
Pensionide indekseerimine on taganud Eametsa sõnul selle, et eakate toimetulek on ajas paranenud. „Lastetoetuste puhul paraku ei ole toetuste kasv (mõnel juhul ka langetamine) käinud kaasas elukalliduse tõusuga.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (36)