Sõja 1352. päev: Ukraina droonid ründasid Kostroma oblastis asuvat soojuselektrijaama | Välismaa

Venemaa meediakanalite teatel tabas Ukraina õhurünnak Volgogradi naftatöötlemistehast ja tekitas sellele kahju, kui põhjustas seal tulekahju.

Väljaande The Kyiv Independent info kohaselt postitasid kohalikud elanikud sotsiaalmeediasse fotosid ja videoid, mis dokumenteerivad piirkonnas toimunud õhutõrjeoperatsioonide tulemusi. Kuigi tulekahjusid kohe ei täheldatud, nähti öötaevas naftatöötlemistehase piirkonnas ulatuslikke sähvatusi.

Teated naftakäitise rünnaku alla sattumisest ilmusid koos infoga laiemast Volgogradi oblastile suunatud droonirünnakust.

Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov teatas hiljem, et linna Krasnoarmeiski rajooni tööstuspiirkonnas puhkes tulekahju. Rajoonis asub Lukoili suur rafineerimistehas, mida Ukraina on korduvalt sihtmärgiks võtnud. 2024. aastal töötles Volgogradi rafineerimistehas 13,7 miljonit tonni naftat ehk 5,1 protsenti Venemaa rafineerimistehaste kogumahust.

Ukraina õhurünnakus sai surma ka üks 48-aastane mees, teatas oblasti kuberner.

Umbes 450 kilomeetri kaugusel rindejoonest asuv tehas on ka varem olnud Ukraina rünnakute sihtmärgiks ja vähemalt ühel korral on see sunnitud tootmise peatama. Tehas mängib olulist rolli Vene relvajõudude kütusega varustamisel.

Ukraina korraldab regulaarselt süvarünnakuid Venemaa sõjaväe- ja tööstusrajatistele, , tuginedes peamiselt enda toodetud droonidele.

Venemaa nafta- ja gaasitootmine on jätkuvalt rünnaku all, kuna Kiiev üritab halvata Moskva peamist rahastamisallikat Ukraina sõjas.

Vene vägede valduses olevas Donetskis toimusid aga ööl vastu neljapäeva võimsad plahvatused, mille põhjuseks peetakse Ukraina õhurünnakut suurele laskemoonalaole, vahendas LIGA.net. Rünnak tabas okupeeritud Donetski paiknevat moonaladu umbes kell üheksa õhtul ning sellele järgnesid hilisemad plahvatused.

Hiljem teatasid Ukraina relvajõud, et ööl vastu neljapäeva Donetski lähedal tabamuse saanud ja plahvatanud Vene vägede moonalaos hoiti ründedroone Shahed ja baasi kasutati ka nende stardialana.

6. novembri öösel hävitasid Ukraina väed Donetski lennujaama territooriumil asuva Shahedide hoiu-, koostamis- ja stardibaasi, teatas Ukraina relvajõudude droonivägede ülem Robert Brovdi, keda tuntakse hüüdnime all Madyar.

“Baas Shahedide hoiustamiseks, koostamiseks ja stardiks. See oli seal,” kirjutas ta neljapäeval Telegramis.

Tema sõnul oli see erioperatsioonide väejuhatuse, raketivägede ja 414. brigaadi luureüksuse Madjari linnud ühisoperatsioon, mida oli mitu kuud ette valmistatud.

“Selle keerulise sihtmärgi ründamise plaani väljatöötamine kujunes kuudepikkuseks ja vaevarikkaks luureoperatsiooniks, mis pandi kokku väikestest pusletükkidest; täna öösel viidi see läbi Ukraina kaitseväe erioperatsioonide vägede ja raketivägede sobivate hävitusvahendite abil,” lisas ta.

Vene sõjapropagandistid teatasid juba varahommikul, et toimunud plahvatus oli väga võimas. Kohalike elanike jagatud videod näitavad võimsa plahvatuse hetke ja kuuldavaid teiseseid detonatsioone. Tulekahjust kostvad sähvatused olid näha märkimisväärselt kaugelt.

Okupeeritud Krimmis puhkes ööl vastu neljapäeva suur tulekahju Simferoopoli lähedal paiknevas naftahoidlas.

“Tulekahju algas umbes kell 2.30 öösel. Meie Simferoopoli oblastis asuvad allikad teatasid sellest. Enne seda lendasid seal droonid,” teatas Ukraina partisanirühmitus Krõmski Veter (Krimmi tuul).

Valgevenes süttis neljapäeval salapäraste põhjustel Naftani naftatöötlemistehas, mis on üks riigi kahest suurimast rafineerimistehasest.

Valgevene riiklik uudisteagentuur Belta teatas, et tulekahju põhjustas diislikütusega seotud intsident.

Tehas on leekides, kuid tulekahju on kontrolli alla saadud, märkis Belta. Põlengut saadeti kustutama üle 70 tuletõrjujat 17 ühiku kustutustehnikaga. Hiljem andsid Valgevene võimud teada, et tulekahju on kustutatud.

Valgevene põhjaosas Novopolotskis asuva naftarafineerimistehase töötlemisvõimsus on umbes 200 000 barrelit päevas.

Ukraina mõistis sõjavangi tapnud Vene sõduri eluks ajaks vangi

Ukraina teatas neljapäeval, et on mõistnud esimese eluaegse vanglakaristuse Vene sõdurile, keda süüdistatakse 2024. aasta jaanuaris lahingus alistunud Ukraina sõjavangi tapmises.

“See on Ukraina ajaloos esimene kohtuotsus, millega okupant on saanud sellise karistuse just kaitsejõudude sõduri hukkamise eest,” teatas Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) oma avalduses.

Vene meedia teatas neljapäeva hommikul, et Ukraina droonirünnakute tõttu peatas öösel töö 13 lennujaama üle Venemaa.

Vene uudisteagentuur Interfax teatas neljapäeva hommikul, et töö taastasid Samaara, Uljanovski, Ivanovo ja Jaroslavli lennujaam, kus töö oli peatatud ohutuse tagamiseks.  

Vene kaitseministeerium teatas, et öö jooksul tulistati alla 75 Ukraina drooni, sealhulgas 49 Volgogradi oblastis.

Venemaa ründas ööl vastu neljapäeva Harkivi, Tšernihivi, Dnipropetrovski, Donetski ja Zaporižžja oblastis raudteeinfrastruktuuri, põhjustades sellega häireid rongiliiklusest, teatas Ukraina asepeaminister Oleksi Kuleba.

“Harkivi oblast on rünnaku all, kus vaenlane üritab aeglustada sidet riigi idaosaga, sealsed rongid on ümber suunatud alternatiivsetele marsruutidele ja jätkavad liikumist. Tšernigivi oblastis toimusid rünnakud suundadel, mis on olulised ühenduse säilitamiseks Ukraina põhjaosaga. Dnipropetrovski oblastis ründas vaenlane raudtee energiainfrastruktuuri ja ühte jaama. Juba praegu toetavad seal liiklust reservdiiselvedurid,” märkis Kuleba neljapäeval Telegramis.

Tema sõnul liiguvad mitmed idasuunalised rongid muudetud marsruutidel ja vastavalt – hilinemistega.

“Donetski ja Zaporižžja suunal tekkinud kahjustuste tõttu hilinevad sellised rongid kuni viis tundi. Samuti liigub rong nr 733 Dnipro – Kiiev abiveduriga, eeldatav hilinemine graafikust on alla tunni,” ütles Kuleba.

Asepeaminister lisas, et mürsutule tagajärgede likvideerimine on kestnud kolmapäeva õhtust saadik. Kuleba tänas raudteetöötajaid ja energeetikatöötajaid nende töö ja rahva toetuse eest.

Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) valitsus on saanud kirja 17 oma kodanikult, kes läksid palgasõdurina Ukrainasse sõtta ja paluvad nüüd abi kojupöördumiseks sõjast laastatud Donbassi piirkonnast, teatas LAV-i presidendikantselei neljapäeval.

LAV-i presidendi Cyril Ramaphosa kantselei kohaselt on valitsuset palunud abi koju naasmiseks 17 Lõuna-Aafrika meest vanuses 20 kuni 39 eluaastat, kes on lõksus sõjast laastatud Donbassis.

Avalduses ei täpsustatud, kummal poolel mehed võitlesid. Mehed meelitati Ukraina-Vene sõjas osalevate palgasõdurite ridadesse tulusa töölepingu ettekäändel, seisis avalduses.

Venemaaga piirnev valdavalt tööstuslik Ida-Ukraina piirkond Donbass on sõja peamine lahinguväli, kus tegutsevad mõlema armee väed.

Ramaphosa on andnud korralduse alustada uurimist lõuna-aafriklaste palgasõduriteks värbamise kohta, märkis kantselei. Lõuna-aafriklastel on välisriikide armeedega liitumine ilma valitsuse loata ebaseaduslik.

Venemaa kaitseministeerium väitis eelmise aasta märtsis, et alates sõja algusest on Ukrainas hukkunud vähemalt 14 Lõuna-Aafrikast pärit palgasõdurit. Seda väidet ei ole õnnestunud sõltumatult kinnitada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas kolmapäeval oma igaõhtuses videopöördumises kõiki Ukraina üksusi, mis kaitsevad Donetski oblastit, sealhulgas Pokrovskit.

Zelenski märkis, et kuulas kolmapäeval ära Ukraina sõjaväejuhtide ettekanded, mille hulgas eraldi ettekande Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) juhilt Vassõl Maljukilt.

“Pokrovskis jätkame okupantide hävitamist. Tahan eriliselt kiita Ukraina Julgeolekuteenistuse erioperatsioonide keskuse A töötajaid, kes süstemaatiliselt ja väga tõhusalt hävitavad Vene okupante ja nende tehnikat Pokrovski piirkonnas ja linnas endas,” rääkis president.

“Tänan teid, mehed, tulemuste saavutamise eest. Vajalikke tulemusi on ka teistel meie üksustel, kes võitlevad selles suunas: meie rünnakuüksused, meie mehitamata süsteemide vägede operaatorid, meie rahvuskaardi sõdalased, sõjaväe õiguskorrateenistus, kaitseteenistus ja muidugi üldse kõik brigaadid, kes kaitsevad Donetski oblastit,” rääkis Zelenski.

Riigipea avaldas tänu kõigile, kes võitlevad Ukraina riigi ja Ukraina rahva eest.

President tõi välja, et jätkuvalt tehakse palju tööd rahvusvaheliste partneritega ning seda eelkõige Ukraina õhutõrje ja energiasektori tugevdamiseks.

“Need on peamised prioriteedid selliste Venemaa rünnakute taustal. Praktiliselt iga päev teevad meie energeetikud, remondibrigaadid ja Ukraina riiklik erakorraliste teenistuste päästeteenistus pärast rünnakuid kohapeal taastamistöid. Tabamusi tuleb pidevalt erinevates punktides, eriti meie kogukondades Venemaa piiri lähedal ning rindejoone lähedal. Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Donetski, Zaporižžja, Hersoni ja Mõkolajivi oblastid – erakorralised teenistused ja piirkondlikud võimud on kõikjal kaasatud,” kirjeldas Zelenski.

Riigipea toonitas, et Ukraina loob ka vajalikke sidemeid partneritega tagamaks kiire rahvusvahelise toetuse.

“Planeerime ka diplomaatilisi tegevusi lähinädalateks. Üksikasju veel avalikuks ei tehta, kuid meie esindajatel on palju tööd partneritega Euroopas ja Ameerika Ühendriikide esindajatega. November peab partneritega saavutatud tulemuste poolest olema oktoobriga võrdne või selle isegi ületama,” sõnas president.

USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et tema viimase vestluse ajal Vladimir Putiniga palus Venemaa režiimi juht tal aidata Ukraina sõda lahendada, teatasid uudistekanalid Ukrinform ja Unian.

Trump esitas vastavasisulise väite Miamis toimunud Ameerika Ärifoorumil esinedes.

Putin olevat vestluse käigus korranud Vene propaganda poolt ära leierdatud teesi, et ta on väidetavalt püüdnud kümme aastat Ukrainas sõda lõpetada.

“Rääkisin Putiniga kaks nädalat tagasi. Putin ütles, et  nad on püüdnud seda sõda kümme aastat lahendada, kuid ei ole suutnud seda teha. Sina pead selle lahendama,” kirjeldas Trump vestlust.

“Sain mõned neist asjadest lahendatud tunniga,” viitas USA riigipea ilmselt teistele rahulepingutele, mille sõlmimisel teda on edu saatnud.

Samal ajal kritiseeris Trump ÜRO-d selle eest, et see ei ole pakkunud mingit abi Venemaa ja Ukraina vahelise sõja vahendamisel ning samuti teiste konfliktide puhul maailmas, mille USA president on suutnud pärast ametisseasumist peatada.

USA president kurtis ühtlasi taas teleprompteriga seotud probleemide üle, mis tekkisid tema maailmaorganisatsioonis peetud kõne ajal.

“Kas mäletate, kuidas ma siis lavale läksin? Alustasin, et daamid ja härrad, Ameerika Ühendriikide nimel, president Donald J. Trump. Ma vaatasin teleprompteritele ja pärast neid sõnu polnud mitte midagi,” kirjeldas Trump.

Trump rääkis Putiniga viimati 16. oktoobril ehk päev enne Trumpi kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Valges Majas.

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 147 740 (võrdlus eelmise päevaga +1170);

– tankid 11 329 (+0);

– jalaväe lahingumasinad 23 541 (+6);

– suurtükisüsteemid 34 288 (+15);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1535 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1237 (+2);

– lennukid 428 (+0);

– kopterid 346 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 78 430 (+172);

– tiibraketid 3918 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 66 658 (+84);

– eritehnika 3991 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.