Walter Isaacsoni raamatu «Steve Jobs» teksti daatumites tabasin end pidevalt mõtlemas, et mida ma ise oma elus sel ajal tegin ja kuhu ma oma tehnoloogiakasutamisega selleks hetkeks jõudnud olin ja mida ma selleks ajaks Jobsist teadsin. Peale selle, et Steve Jobs oli disainigeenius ja teiste tagantsundimise geenius, oli ta ka just selline rokkstaarilik ekstsentrik, keda meedia armastas. Mismoodi Steve Jobsi maine minuni, suvalise planeedielanikuni jõudis? Mina arvasin, et ta oli Apple ja siis vahepeal kriisis ja siis jälle Apple. Näiteks Pixari ja Jobsi ning Pixari ja Disney omavaheline seos oli mulle täiesti ähmane enne seda raamatut.
Lugedes meenus ka igasuguseid äraunustatud tehnoloogiaid. Jah, olen näinud sellist märkmikku, kuhu pliiatsiga kirjutati. Ja Blackberryd olid. Ja iPodid.
Raamatu stiil on selge, konkreetne, kohati isegi kuiv, mitte eriti polemiseeriv.