Soome kaitsepolitsei (Supo) andmetel on Moskva patriarhaadi alluvuses Soomes tegutsevad õigeusu kirikud seotud Venemaa riigiga seotud mõjutustegevusega, mis Supo hinnangul ei ole ulatuslik. Soomes tegutseb otse Moskva patriarhaadi Kirilli alluvuses viis kirikut, mille kogudustes on hinnanguliselt 4300 liiget.
Patriarh Kirill on teadaolevalt president Vladimir Putini kindel toetaja ja Venemaa agressioonisõja avalik toetaja Ukrainas. Kirill on sarnaselt Putiniga ka luureteenistuse KGB ja selle järglase FSB endine agent. Ta on õhutanud venelasi sõtta astuma ja oma riigi eest võitlema, vahendab Iltalehti.
Kaitsepolitsei kinnitab ka Moskva patriarhaadi ja Venemaa riigi vahelisi sidemeid.
Venemaa riigil ja õigeusu kirikul on tihedad suhted ja ühised eesmärgid. Supo teatel on kirik avalikult toetanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas.
Iltalehti küsis Supo käest, kas Moskva patriarhaadi alluvuses olevatel Soome kogudustel on seoseid Venemaa riikliku luuretegevusega Soomes või kas on võimalik, et kirikuid või kogudusi võidakse kasutada osana Venemaa hübriidtegevusest Soomes. Iltalehti küsis ka, kas Supo, mis vastutab Soome tsiviilluure eest, on koostanud kiriku tegevuse kohta ohuhinnangu.
Kaitsepolitsei vastas küsimustele vaid väga lühidalt e-posti teel. Supo ei soovinud mõne küsimuse kohta otsest seisukohta võtta.
Supo enda väitel on nad huvitatud välisriikide, näiteks Venemaa mõjutustegevusest Soomes. Lisaks mõjutustegevusele saab välisriikide luures ära kasutada ka usulisi ja teisi kogukondi, teatas Supo.
Supo andis teada, et ei kommenteeri oma operatiivtegevust. Üldisel tasandil on Supol hea olukorrapilt Venemaa luurest Soomes, millele tuginevad ka avalikult esitatud hinnangud. Ettevaatlik suhtumine Venemaasse on viimastel aastatel nõrgestanud ka mõjutustegevuse tingimusi Soomes.
Iltalehti uuris Moskva kiriku tegevuse kohta Soomes, kuna Rootsis on see teema esile tõusnud. Rootsis käib äge poleemika seoses Kesk-Rootsis Västeråsis avatud Moskva patriarhaadi kirikuga. Kaks aastat tagasi pühitsetud hoone asub vaid mõnesaja meetri kaugusel Västeråsi lennujaamast, mida kasutavad ka Rootsi relvajõud. Västeråsi omavalitsus üritab praegu kirikut sundvõõrandada ja on taotlenud selleks Rootsi valitsuselt luba.
Rootsi kaitsepolitsei Säpo (säkerhetspolisen) on välja toonud, et Moskva patriarhaadile alluval õigeusu kirikul on sidemeid inimestega, kes mõjutavad Venemaa julgeoleku- ja luureteenistusi Rootsis. Säpo teatas 2023. aastal, et kirik on mitmel juhul saanud ka märkimisväärset rahastust Venemaa riigilt. Näiteks Rootsi meedia andmetel on Västeråsi kirikut rahastanud Venemaa riiklik tuumatehnoloogia ettevõte Rosatom.
Säpo teatas kaks aastat tagasi antud hinnangus, et Venemaa riik kasutab Rootsis Moskva patriarhaadile alluvat Vene Õigeusu Kirikut platvormina luureandmete kogumiseks ja muuks julgeolekuohtu kujutavaks tegevuseks. See on mõjutusakt Rootsi ja Rootsis elavate venelaste vastu.
Iltalehti küsis Säpolt, milline on praegune olukord, kuid Säpost öeldi, et nad ei saa asja kommenteerida.
Moskva patriarhaadi tegevus on tekitanud kahtlusi mitte ainult Rootsis, vaid ka Eestis ja Norras.
Yle andmetel on Soomes Moskva patriarhaadile alluval õigeusu kirikul umbes 4200 liiget. Neist umbes 3700 kuuluvad Helsingi Püha Nikolause kogudusse, millel on kirikud Hietaniemi kalmistul Etu-Töölös ja Mellunmäkis. Yle andmetel on Helsingi ja Pori Pokrova kogudusel umbes 500 liiget. Lisaks on oma väike kogudus Sastamalas, kus on Helsingin Sanomate andmetel umbes sada liiget.
Moskva patriarhaadile alluv õigeusu kirik on Venemaa ametlik õigeusu kirik ja sellel on hinnanguliselt 100 miljonit liiget Venemaal ning umbes 10 miljonit liiget kogu maailmas.
Enamik Soomes elavatest õigeusu kristlastest kuulub Soome Õigeusu Kirikusse, mis on tegutsenud Konstantinoopoli patriarhi alluvuses alates 1923. aastast. Soome autonoomsel õigeusu kirikul on umbes 58 000 liiget. Kokku on maailmas hinnanguliselt 260 miljonit õigeusu kristlast.
Vene Õigeusu Kiriku Soome kogudustel ei ole eraldi piiskoppi, vaid neid juhib Moskva patriarh Kirill.
Moskva kirikul on Soomes kokku viis kirikuhoonet. Lisaks Helsingi Hietaniemile ja Mellunmäkile asub üks kirik Munkkiniemis Tiilimäkis. Selle kiriku kogudus on ka Pori Pokrova oma.
Sotsiaalmeediast leitud teabe põhjal on koguduse tegevustes Munkkiniemis umbes 350 liiget. Pokrova õigeusu kogudusel aga puudub toimiv veebisait või oma sotsiaalmeedia lehed. Iltalehti lugeja sõnul on Munkkiniemi kiriku kardinad ööpäevaringselt ees ja kedagi ei paista seal olevat.
Munkkiniemi kiriku kinnistu omanik on kinnistusraamatus registreeritud kui „Viiburi erakreeka-katoliku kiriku kogukond”, mis esitas omandiõiguse kohta juriidilise avalduse 1951. aastal. Pokrova kogudus tegutses Soomes selle nime all kuni 2004. aastani.
Soome Vene Õigeusu Kiriku veebisait pakub Munkkiniemi kiriku kohta ainult pilti, aadressi ja preestri nime. Lehtedel olevad lingid viivad mitteaktiivsetele lehtedele. Vastutav preester on väidetavalt Victor Butik, kes juhib ka koguduse tegevust Poris. Avalikest allikatest ei leia teavet koguduse tegevuse kohta Poris.
Ka Turu Pokrova koguduse tegevuse kohta pole avalikku teavet. Kogudus tegutses Turus pikka aega Venemaa peakonsulaadi ruumides. Soome käskis aga Turu peakonsulaadi 2023. aastal sulgeda, pärast seda, kui Venemaa blokeeris Soome peakonsulaadi tegevuse Peterburis. Konsulaadi tegevus lõppes oktoobris ja Turu linn ostis Soome riigilt hoone ja maa, mida see kasutas. Samal ajal lubati kogudusel ka ruumidest lahkuda.
Soome viies kirik asub Pirkanmaal Sastamala maapiirkonnas. Varem kirikust kirjutanud Helsingin Sanomate andmetel pühitseti see sisse 2007. aastal. Väljaande andmetel kahtlustati toonast Sastamala koguduse taga olnud ühendust seotuses 2008. aastal Soomes toimunud lapserööviga, mis sai palju avalikkuse tähelepanu. Mälestusühingu esimeest kahtlustati ema abistamises ja tugevas survestamises viieaastase poisi Venemaale viimiseks.
Lisaks kogudustele on Moskva patriarhaadil ametlik esindus ka Helsingis, mis asub Haagas Vanha Viertotiel. Moskva kirik on püüdnud ehitada ka suure katedraali ja kogudusekeskuse Itäkeskuse metroojaama lähedale. Projektist kirjutanud ajakirja Seura andmetel on tegemist Püha Nikolause koguduse kavandatud kirikukeskusega, kuid see on toppama jäänud ja ehitusplats on olnud mitu aastat hüljatud.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.