Esiküljel kirjanik ja Eesti luuleprõmmu valitseva meister Mari-Liis Müürsepp
Piia Ruber
Lavaluule peab lajatama. Heleri All vestleb Mari-Liis Müürsepaga
Kirjanik ja Eesti luuleprõmmu valitsev meister Mari-Liis Müürsepp naasis hiljuti Saksamaalt Euroopa meistrivõistluselt. Mari-Liis Müürsepp, kes jäi tiheda konkurentsiga Euroopa poetry slam’i ehk luuleprõmmu finaalist välja erakordselt napilt, räägib Saksamaa kogemusest, sellest, kuidas luua head prõmmuteksti, aga ka peatselt ilmuvast luulekogust ja ühismeedia mõjust loomingule.
ROBIN LEK: Kirjandus ei ole surnud!
Noored loevad raamatuid huviga, soovivad ühiselt loetu üle arutleda ega ütle ära võimalusest niisuguseid kokkusaamisi ise korraldada. Kirjandusühendused ja -festivalid on selleks sobiv väljund.
Mis on Ellips? Kes on kirjanike liidu noored?
ÜLO MATTHEUS: Sõda käib, maailm naerab
Sõda käib, linnad põlevad, inimesed surevad, poliitikud tegutsevad ja maailm …. naerab. Ühismeedia on üleküllastunud naljakatest meemidest/lühivideotest, mille tegelasteks on maailma juhtivad poliitikud: Trump, Putin, Zelenskõi, Kim Jong-un, Xi Jinping, Ali Khamenei, Narendra Modi, Netanyahu, Macron jpt.
KATRIN KOOV: Väliruum, mis kasvatab liikumisrõõmu
Oktoobris tehti teatavaks Lasnamäele Martsa tänavale kavandatava uue põhikooli arhitektuurivõistluse tulemused. Senise tüüpkoolimaja asemele rajatakse lähiajal täiesti uue kontseptsiooniga õpikeskkond, kus siseruumide kõrval on võrdväärsel kohal õueala. Miks on siis ikkagi oluline õpikeskkonda mitmekesistada ja laiendada see ka õue?
KARIN PAULUS, IVO PAULUS: Pritsimajade uus põlvkond
Viimasel kümmekonnal aastal on uute päästekomandode ning politsei- ja piirivalveameti ühishoonete rajamine huvipakkuv fenomen. XXI sajandil on kerkinud pea 30 uut hoonet. Sealhulgas kuus uhiuut (alla kümne aasta vanust) komandohoonet, mis on mõeldud peamiselt professionaalsetele päästjatele: Vastseliina (Kavakava Arhitektid, 2018); Türi (2023) ja Jüri (2024, Anu Kulbach, Ivo Rannaste, Kavakava projekti järgi); Haapsalu, Viljandi ja Paide (kõik Kuu, 2024). Lisaks on riigi abiga rekonstrueeritud nii kutseliste kui ka vabatahtlike päästjate vanu hooneid ning ehitatud ka uusi (Rõuge, Kostivere, Luutsniku, Luhamaa).
TIIT PALU: Teater barrikaadidel
Gruusia kõigub noateral. Meie siin hoiame hinge kinni, sest mõistame hästi, mis on kaalul. Pärast eelmise sügise presidendi- ja parlamendivalimisi puhkenud suured meeleavaldused pole vaibunud, hoolimata protestijate vastu kasutatud jõuvõtetest. Vaatlejate hinnangul valimistel õigusetult absoluutse enamuse saanud Gruusia Unistus õiendab teisitimõtlejatega arveid ja sõbrustab Venemaaga.
Portugali filmitööstuses raha napib, aga pole ka survet. Konstantin Kuningas vestles João Nuno Pintoga
PÖFFi põhivõistlusprogrammis esilinastub João Nuno Pinto draama „Täismäng paradiisi“.
Pinto tuleb Tallinna Portugalist, mille tuntuim lavastaja on ilmselt autorifilmimees Manoel de Oliveira (1908–2015). Küsin, millised viimase aja Portugali filmid on Portugalis vaadatuimad. Pinto ütleb kohe, et „Kuldne puur“ii. 2013. aastast, peaosas Joaquim de Almeida – aegade edukaim kodumaine film 761 000 külastusega, mida on Eesti tippudega võrreldes pisut vähe, kuigi Eestis elab seitse korda vähem inimesi. Immigratsioonikomöödia, mitte mingi autorifilm.
TÕNU KURISSOO: Maa kliima sõltub mullast
Maismaal kasvab 12. oktoobril 2025 avaldatud andmetel kõrgemate taimede (soontaimede) 357 450 aktsepteeritud liiki. Arvestades hübriide, liigisiseseid alamliike ja sünonüüme (sama taim erineva nimega) on soontaimede nimetusi kokku 1 419 285. Olenemata igal aastal uute taimeliikide avastamisest annavad juba tuntud soontaimed otseselt või kaudselt 95% meile vajalikust toidust ja tagavad maismaal ökosüsteemide toimimise. Looduses ja põldudel kasvavad taimed ammutavad oma elutegevuseks vajalikku vett ja toitaineid mullast, mille tähtsaim koostisosa on huumus.
TANEL MÄLLO: Inimene masina ees IV
Tehisintellektist on tehtud jumalalaadne, vääramatu iseenesliku arengu tulemusel igasse nurgatagusesse kantseleisse ja pudupoodi pungunud olem, mille üle – kuvandi tähtsa komponendina – puudub kontroll ka selle loojal, seadistajal ja omanikul. Ometi kraabivad nood tüübid selle valgustatud olendi rühmamise tulemusena kokku aina suuremaid varahunnikuid ja kuhjavad üha järgmisi võimuvertikaale üksteise otsa.
Kogu võlutolmu juures käib mõju saavutamine vanal heal meetodil.
MARJE INGEL: Hunnitust haprusest raevuka kaoseni
Oktoober on olnud üks tihedalt muusikat täis pikitud kuu: nii mõnelgi õhtul toimus ainuüksi Tallinnas samal ajal eri kohtades mitu ahvatlevat sündmust. Kuu sisse mahtus ka mitu festivali, mida on juba eraldi kajastatud, seega piirdun siinses ülevaates enamasti üksikkontsertidega.
JUHAN KREEM: Tants raamatutünni ümber
Hingedeajal 500 aastat tagasi konfiskeeris Lübecki raad võõrastemajas Kuldsarve Juures ühe raamatutega tünni, mis oli teel Riiga. 8. novembril 1525 on Lübecki toomdekaan Johannes Brandes kirjutanud päevaraamatus, et tünnis oli lisaks luterlikele raamatutele ka tekste Liivimaa rahvakeeltes – läti ja eesti keeles. Vahetult järgnenud uurimise tulemusena luterlikud raamatud hävitati. Mis sai ülejäänutest, üheselt selge ei ole, kadunud nad igal juhul on.
Arvustamisel
Oksana Forostõna „Ukraine! Unmuted“
„Tallinna tänavaruumi juhend“
XXIV rahvusvaheline nüüdismuusika festival „Afekt“
Sten Heinoja ja ERSO kontsert
kontsert „Murder Ballades“
kontsertetendus „Esemete orkester“
Vanemuise noorte koreograafide balletiõhtu „Kontrastid“
Vanemuise tantsu-, muusika- ja sõnateatri lavastus „Palve. Kummardus Arvo Pärdile“
Vanemuise teatri „Palavik“
näitus „Neandertallase ilukabinet“
näitus „See, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud“
filmifestival „Viennale“
mängufilm „Bugonia“