Samal päeval, kui maailma liidrid saabusid Brasiilias alanud ÜRO kliimatippkohtumisele COP30, et kavandada täiendavaid samme kliimamuutuste vastu võitlemiseks, teatas Kreeka, et alustab USA abiga fossiilkütuste ammutamist Vahemerel.
Neljapäeval Ateenas allkirjastatud lepingu kohaselt hakkab USA suurim naftakompanii ExxonMobil uurima võimalusi maagaasi ammutamiseks Kreeka rannikuvetes, suurendades USA kohalolekut Vahemere idaosas ajal, kui president Donald Trumpi administratsioon püüab asendada Venemaa energiavooge Euroopasse.
ExxonMobil plaanib asuda uurima gaasimaardlat Kreeka läänerannikul asuvast maalilisest Korfu saarest loodes asuvates vetes koos Kreeka ettevõtete Energeani ja Helleniq Energyga.
See on esimene kord enam kui 40 aasta jooksul, kui Kreeka on oma veed gaasiuuringuteks avanud. Trumpi administratsioon nimetas seda oma võiduks kliimameetmete takistamisel ja USA fossiilkütuste tööstuse globaalse domineerimise suurendamiseks.
“Energiaüleminekut ei toimu, on lihtsalt energia lisandumine,” ütles USA-s maavaradetega tegelev siseminister ja energeetikaminister Doug Burgum, kes viibis allkirjastamistseremoonial koos USA energeetikaministri Chris Wrighti ja uue USA suursaadiku Kreekas Kimberly Guilfoyle’iga.
“Kreeka kasutab omaenda loodusvarasid ja me töötame kõik koos energia külluse nimel,” lisas Burgum, kirjeldades Kreeka peaministrit Kyriakos Mitsotakist kui juhti, kes kliimapoliitika “trendile vastu astub”.
“Ameerika on tagasi ja puurib Joonia meres,” ütles USA suursaadik Guilfoyle Ateena tseremoonial. Maagaasi, mis on üks globaalset soojenemist põhjustav fossiilkütus, puurimine peaks algama järgmise aasta lõpus või 2027. aasta alguses.
Kreeka keskkonna- ja energeetikaminister Stavros Papastavrou nimetas lepingut ajalooliseks.
Kokkuleppe sõlmimine toimus kolm nädalat pärast seda, kui USA peatas Kreeka toel edukalt ülemaailmse kokkuleppe, millega oleks laevandusele kehtestatud süsinikumaks.
Oktoobris olid Kreeka ja Küpros – mõlemad suured laevandusriigid – ainsad Euroopa Liidu liikmesmaad, mis hääletasid selle poolt, et lükata laevandusest tuleneva kliimareostuse maksustamise algus aasta võrra edasi. Kreeka väitis, et tema otsusel polnud mingit pistmist USA survega, mille kohta mitmed olukorraga tuttavad inimesed ütlesid, et see hõlmas läbirääkijate ähvardamist.
Geopoliitiline tehing
Neljapäevane tseremoonia toimus kuuenda Atlandi-ülese energiakoostöö partnerluse (P-TEC) konverentsi raames, mille korraldasid Ateenas USA ja Kreeka valitsus koos Atlandi Nõukoguga.
USA, millel on tohutud maagaasi varud, soovib oma veeldatud maagaasi (LNG) tarnetega Euroopasse suurendada seal oma energiakandjate osakaalu. Samal ajal püüab Euroopa Liit lähiaastatel lõpetada gaasiimpordi Venemaalt.
“Meil on praegu tohutu võimalus tõrjuda kogu Venemaa gaas – iga viimane kui molekul – Lääne-Euroopast välja,” ütles USA energeetikaminister Chris Wright neljapäeval Ateenas toimunud konverentsil.
“Iga molekul, mida Venemaa Euroopasse ei müü… jääb maapinda, see ei lähe Venemaa sõjamasina taskusse.”
Samas on Kreeka eesmärk näidata oma tähtsust USA veeldatud maagaasi sisenemispunktina, tugevdades Euroopa sõltumatust Vene gaasist.
Kreeka Revithoussa terminalist pärit veeldatud maagaas (LNG) peaks sel talvel Ukrainasse jõudma läbi äsja aktiveeritud nn vertikaalse koridori, mis ühendab Kreekat, Bulgaariat, Rumeeniat ja Moldovat.
Juulis lubas Euroopa Liit osta järgmise kolme aasta jooksul 250 miljardi dollari väärtuses USA energiat aastas, alates naftast ja veeldatud maagaasist kuni tuumatehnoloogiani.
Puurimine võib alata 2026. aastal, tootmine järgmisel kümnendil
Neljapäevase lepingu kohaselt võib esimene uurimiseesmärgil tehtav puurimine toimuda 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses. Exxon Mobil loodab projektist esimest gaasi 2030. aastate alguses, kui kõik läheb hästi, ütles ütles Exxoni globaalse uurimistöö asepresident John Ardill Reutersile Ateenas toimunud konverentsi raames.
Projekt nõuab investeeringut vahemikus 50–100 miljonit dollarit, ütles ta.
Kreeka, mis toodab väikeses koguses naftat ja sõltub suurest gaasiimpordist elektri tootmiseks ja sisetarbimiseks, on olnud huvitatud gaasi uurimisest ja oma rolli tugevdamisest Euroopa transiiditeena.
Oktoobris valis Kreeka ettevõtete Chevron ja Helleniq konsortsiumi eelistatud pakkujaks uuringuteks teistes avamere gaasimaardlates. Gaasi võiks tarnida Kreeka siseturule, kuid arvestades projekti lähedust Lõuna-Itaaliale, võiks see liituda ka TAP-i torujuhtmesüsteemiga, mis transpordib gaasi Kesk-Aasiast Itaaliasse, ütles Energeani tegevjuht Mathios Rigas.
Kokkuleppega saab Exxon kontsessioonis 60-protsendise osaluse, Energean 30 protsenti ja Helleniq Energy 10 protsenti. Energean juhib projekti uuringute ajal ja Exxon võtab selle üle, kui uuringute puurimine osutub edukaks, teatasid ettevõtted.
ÜRO kutsus loobuma uute maardlate kasutuselevõtust
Vaid mõni tund hiljem esitas ÜRO peasekretär Antonio Guterrez kirgliku üleskutse riikidele lõpetada söe, nafta ja gaasi uute maardlate uurimine.
“Olen järjekindlalt toetanud söeküttel töötavate elektrijaamade ja fossiilkütuste uurimise ning laiendamise vastu,” ütles ta COP30 juhtide tippkohtumisel Belémi linnas Brasiilias.
Trump tippkohtumisele ei lähe ning ei saada sinna ka oma administratsiooni kõrgemaid ametnikke.