Statistika räägib enda eest: Eestis on üle 100 000 sauna – see tähendab ühte sauna iga 13 inimese kohta. Saun pole lihtsalt pesemispaik, vaid rituaal, suhtlusvorm ja omaette sotsiaalne nähtus.
Kui ameeriklasele on vannituba privaatsuse sümbol, siis eestlasele on saun ühenduse sümbol. Saunas sünnivad ideed, lepitakse tülid ja arutatakse suuri plaane – seal räägitakse südamest.
Globaliseerumine teeb oma töö
Viimastel aastatel on USA-s puhkenud tõeline saunabuum. Soome saunade müük kasvab seal 30 protsenti aastas, spordiklubidesse rajatakse infrapunasaunu ja kuulsused jagavad sotsiaalmeedias oma saunapilte. Muuseas on nad saunu soetanud Eestist.
Samas liigub Eesti teises suunas – uusarendustes on üha sagedamini magamistoaga ühendatud vannitoad, maamajade projektides planeeritakse kaks või kolm vannituba lisaks saunale. Tallinna luksuskorterites on magamistoa juurde kuuluv garderoob ja privaatne vannituba muutunud tavapäraseks lahenduseks.
Paratamatult tekib naljakas vastuolu – ameeriklased maksavad suuri summasid saunas higistamise eest, aga samal ajal otsivad eestlased võimalusi spaade suurtes vannides ja basseinides ligunemiseks ning unistavad lisavannitubadest. Ilmselt otsime kõik lihtsalt seda, mida meil endal pole.
Kumb on parem – saun või vannituba?
Kui küsida ameeriklaselt ja eestlaselt, kumba nad eelistavad, saab ilmselt kaks kirglikku, ent täiesti erinevat vastust. Ameeriklane räägib privaatsusest, mugavusest ja sellest, et hommikurutiin kulgeb sujuvamalt, kui keegi ei pea vannitoa ukse taga ootama.
Eestlane aga räägib lõõgastusest, vihtlemisest, jaanipäevasaunast ja vanaisast, kes oma sauna oma kätega valmis ehitas.
Unistuste kodus oleks muidugi mõlemad – mitu vannituba ja korralik saun. Praegu aga jätkab enamik eestlasi ühe vannitoa jagamist ja nädalavahetustel sauna kütmist.