Regionaal- ja põllumajandusministeerium saatis eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks määruse eelnõu, millega kehtestatakse järgmisest aasta uued püügipiirangud ja -võimalused harrastuskalapüügil.
Eelnõu järgi on alates uuest aastast kalastajatel lubatud ööpäevas püüdja kohta kaasa võtta senise viie koha asemel kuni kolm.
«Kohapüük on viimastel aastatel muutunud väga populaarseks. Tahame, et koha jätkuks rohkematele kalastajatele ka tulevikus. Kohavaru heaperemehelikuks majandamiseks on tarvis muuta püügikorraldust. Kuigi kõige suurem mure kohavaru pärast on Pärnu piirkonnas, teeme ettepaneku ööpäevast väljapüüki kitsendada kogu Eestis,» selgitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.
Muudatusi plaanitakse angerjapüügilgi. Alates tulevast aastast ei ole mitmel siseveekogul enam võimalik osta kalastuskaarte angerjapüügiks õngejadadega. Piirangu seadmine on vajalik angerja kaitseks. Selle tõttu ei saa kalastajad osta kalastuskaarte Võrtsjärvele, Kuremaa, Kaiavere, Vagula järvele, Saadjärvele ning Emajõele. Ühtlasi lõpetatakse riiklikust rahast angerja asustamine Kuremaa, Kaiavere, Vagula järve ja Saadjärve. Angerja kaitsemeetmete osana on angerjapüük kõikides siseveekogudes keelatud 15. oktoobrist 31. detsembrini.
Tänavused püügiandmed näitavad, et Vasalemma jõe lõigul Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni saadakse saagiks peamiselt lõhet, meriforelli ja haugi. Seetõttu ühtlustatakse Vasalemmal kehtiv tasu teistel lõhe- ja meriforellijõgedel ja nende lõikudel kehtiva tasuga – sellel Vasalemma jõe lõigul tõuseb kalastuskaardi hind seniselt neljalt eurolt kümneni.
Kadiskaga saab püüda kahel uuel järvel. Tulevast aastaks lisatakse kadiskapüügi veekogude hulka Ahi- ja Võngjärv. Need veekogud sobivad kadiskapüügiks igati ning kadiska lisamisega ei ennustata tuntavat püügikoormuse kasvu. Harrastuskalurid saavad neil veekogudel püüda sarnastel alustel nagu teistelgi kadiskapüügivõimalusega veekogudel.