Eelmisel kümnendil Euroopa Liidu kõige mõjukamaks ametnikuks peetud Martin Selmayr, kes praegu tegutseb EL-i suursaadikuna Vatikanis ning kelle naasmisest Brüsselisse hakati sel sügisel rääkima, lähiajal siiski Brüsselisse tagasi ei tule, kirjutas reedel väljaanne Politico. Väidetavalt olevad Selmayrile valmistatud ette kohta Kaja Kallase juhitava EL-i välisteenistuse (EEAS) asepeasekretärina, kus ta oleks võinud tugevdada Kallase positsiooni Brüsseli võimumängudes.
“Mees, kes kunagi juhtis Euroopa Komisjoni raudse haardega, pühendas oma suurimad jõupingutused Berlaymonti (Euroopa Komisjoni peakorter Brüsselis – toim.) tagasipöördumisele. [Aga] tema viimane plaan Roomas, kus ta on EL-i suursaadik Püha Tooli juures, lõpetada oma pagulus ja naasta Brüsselisse, näib olevat purunenud,” tõdes Politico.
Anonüümsust palunud ametnike infole tuginenud Politico kirjeldas, kuidas nurjus kava määrata Selmayr EEAS-i asepeasekretäri kohale, kelle ülesandeks oleks saanud EL-i juhte välispoliitikas kokkulepetele sundida, mis oleks ideaalselt sobinud tema võimetega. Sellel kohal oleks ta tugevdanud ka Kallase positsiooni Euroopa Liidu võimumängudes, kes on pidanud võitlust liikmesriikide pealinnadega selliste oluliste välispoliitiliste küsimuste üle nagu sanktsioonide kehtestamine Iisraelile või suhted USA presidendi Donald Trumpiga. Kallas on olnud üha kibedamas vastasseisus ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja selle kõikvõimsa sakslasest kabinetiülema, Selmayri mantlipärija Björn Seibertiga, märkis Politico.
Kuid Selmayrile said saatuslikuks kohmakad poliitimanöövrid, millega ei suudetud murda tema suhtes valitsevat vastuseisu, kirjutas Politico. Lisaks Brüsselis tema suhtes valitsevale ebalusele olevat olnud toetust tema uuele määramisele keeruline saada ka mitmete riikide käes, sealhulgas ka Saksamaalt, mille kodanik ta on.
Politicoga rääkinud sakslasest endine Euroopa Komisjoni volinik Günther Öttinger ütles, et plaan kukkus läbi osaliselt seetõttu, et Kallas ei saanud suurematelt liikmesriikidelt piisavalt toetust.
“Ettevalmistustöö ei olnud veenev,” ütles Öttinger. “Nii kõrge ametikoha jaoks Euroopa välisteenistuses on vaja mitme liikmesriigi täielikku toetust: kuna ta on sakslane, on vaja ka Saksamaa valitsuse täielikku toetust lisaks Prantsusmaale, Poolale jne. Idee tekkimine on esimene samm, aga liikmesriikide täieliku toetuse mittesaamine – ma ütleksin, et see oli proua Kallase viga,” ütles Öttinger.
Politico tõi välja, et ka Saksamaa ise oli Selmayri Brüsselisse naasmise osas lõhenenud – mõned ministrid toetasid teda ja teised tõrjusid seda ideed.
Vaatamata tagasilöökidele on Selmayr endiselt otsusekindel ja viis hiljuti lõpule Euroopa välisteenistuse kandideerimisprotsessi, märkis Politico. Praegu sõltub tema naasmine Brüsselisse aga ELi tippjuhtide otsustest – ja sellest, kas tema konkurendid suudavad ta taas üle kavaldada.
2014.–2018. aastatel oli Selmayr endise Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri kabinetiülem. Ta pälvis oma ebaproportsionaalselt suure mõju ja otsekohese suhtlusstiili tõttu hüüdnime “Berlaymonti koletis”, mis on viide hoonele, kus asub komisjoni peakorter. Tema võimalik uus ametikoht oleks võinud teda positsioneerida alternatiivse autoriteetina von der Leyeni ja tema kabinetiülema Seiberti kõrval, kirjutas Politico juba oktoobri keskel.
Uuel ametikohal oleks Selmayr kandnud tiitlit “geoökonoomika ja institutsioonidevaheliste küsimuste asepeasekretär” ning ta vastutanuks välisteenistuse ja teiste Euroopa institutsioonide suhete haldamise eest. Samuti osalenuks ta Euroopa Liidu saadikute kohtumistel. See tähendaks, et ta oleks taas otsuste tegemise keskmes.