Vana-Rooma teedevõrk oli seni arvatust oluliselt laiem, osutab rahvusvaheline teadlasrühm. Iga lugeja võib selles ise veenduda, vaadates nende koostatud uut Rooma keisririigi digitaalset teedekaarti. Täpsemalt leidub sealt teid varasematega atlastega võrreldes 100 000 kilomeetri jagu rohkem.
Juba levinud kõnekäänd ütleb, et kõik teed viivad Rooma. Vana-Rooma keisririigis olid suuremad linnad tõepoolest pealinnaga liivast, killustikust ja kivist n-ö kiirteedega ühendatud. Samas koosnes toonane teedevõrk ka paljudest väiksematest kõrvalteedest. Uue uuringu kaasautori ja Aarhusi Ülikooli arheoloogi Tom Brughmansi sõnul pole neid seni põhjalikult uuritud, vahendab Live Science.
Kõik levis nüüd kiiremini
Tom Brughmans ja kolleegid lõid nüüd uue digitaalse Vana-Rooma teedeatlase. Nende Itiner-e nime kandev rakendus hõlmab omaaegseid teid nii Euroopas, Lähis-Idas kui ka Põhja-Aafrikas. Kaarti luues soovisid autorid mõista paremini Rooma keisririigi ühendusteid selle geograafilise ulatuse hiilgeajal 150. aasta paiku m.a.j.
Itiner-e platvorm on kõigile vabalt kasutatav. See hõlmab ligi 300 000 kilomeetri jagu teid, mida on varasemate kaartidega võrreldes kaks korda rohkem. Uuringu autorite sõnul koondab see Vana-Rooma teede kohta kokku suure lahutusvõimega ruumiandmeid nii ajaloolistest ja arheoloogilistest allikatest, topograafilistelt kaartidelt kui ka õhuseire andmestikest.
Brughmans manitses siiski ettevaatusele, sest kindlalt on teada vaid mõni protsent sellest ulatusest. Kuigi ülejäänud ligi 90 protsenti põhineb tugevatel tõenditel, on see osa siiski oletuslik.
Lai teedevõrk kõneleb töörühma sõnul Rooma keisririigi omaaegsest võimsusest. Brughmansi sõnul muutis see omal ajal kogu ühiskonna toimimisloogikat. Teedevõrk võimaldas esimest korda kiiresti üle kogu maa levida nii uuel usul, majanduskasvul kui ka katkul.
Brughmansi sõnul levis teede kaudu hoogsamalt näiteks Antoniuse katk. Epideemia puhkes Rooma keisriigis 165. aastal m.a.j, tappes oletatavasti kuni neljandiku elanikkonnast. Omaaegseid teid kaardistades saab Brughmansi sõnul sestap teha piltlikult öeldes 2000 aasta vanuse juhtumiuuringu epideemiate mõjust ühiskonnale.
Uuringuga mitte seotud Binghamtoni Ülikooli Vahemeremaade arheoloogi Jeffrey Beckeri sõnul on Itiner-e kasulik digitööriist, mis aitab ekspertidel paremini roomlaste omaaegset maailma mõista. Samuti näeb Becker kaardi valmimise taga põhjalikku tööd saadaolevate andmetega.
Sellest hoolimata on ka uus kaart Beckeri sõnul lünklik. Osalt ei pruukinud kõigi paikade kohta leiduda piisavalt andmeid. Teisalt võisid isegi oma ala eksperdid jääda kohati arheoloogilisi leide uudistades kunagiste teede tuvastamisel hätta.
Brughmansi sõnul on uuel kaardil esindatud ligi 200 000 kilomeetri jagu kõrvalteid, kuid oletatavasti oli neid tegelikkuses veelgi rohkem. Seetõttu näeb ta kaardis üleskutset, et teisedki uurijad aitaksid alles jäänud teadmuslünki täita.
Teadustöö ilmus ajakirjas Scientific Data.