Venemaal on võime kasvõi kohe mõne NATO riigi vastu piiratud rünnak korraldada, kuid Moskva otsus tegutseda või mitte sõltub lääneliitlaste hoiakust, hoiatas kõrge Saksa kindral.
“Kui vaadata Venemaa praeguseid võimeid ja lahinguvõimsust, võib Venemaa juba homme alustada väikesemahulist rünnakut NATO territooriumi vastu,” ütles kindralleitnant Alexander Sollfrank Reutersile antud intervjuus. “Väike, kiire, regionaalselt piiratud, aga mitte midagi suurt – Venemaa on selleks Ukrainas liiga tihedalt seotud.”
Saksamaa ühendoperatsioonide staabi ülem Sollfrank, kes vastutab ka kaitseplaneerimise eest, kordas ka varasemaid teiste kaitseametnike hoiatusi, et Venemaa võib potentsiaalselt korraldada ulatusliku rünnaku alliansile juba 2029. aastal, kui tema relvastumine praeguses tempos jätkub.
Venemaa režiimi juht Vladimir Putin eitab agressiivseid kavatsusi lääne suhtes, väites, et Moskva 2022. aasta täiemahuline sissetung Ukrainasse oli kaitse NATO ekspansionistlike ambitsioonide vastu.
Reutersiga kõnelnud Sollfrank ütles, et hoolimata tagasilöökidest Ukrainas on Venemaa õhuvägi säilitanud märkimisväärse lahinguvõime ning tuuma- ja raketiväed on jäänud üldse puutumata.
Ja kuigi Venemaa Musta mere laevastik on kandnud märkimisväärseid kaotusi, pole teisi Venemaa sõjalaevastikke tema sõnul vähendatud. “Maaväed kannavad kaotusi, kuid Venemaa väidab, et kavatseb suurendada oma vägede isikkoosseisu 1,5 miljoni sõdurini.
“Ja Venemaal on piisavalt lahingutanke, et piiratud rünnakut oleks võimalik korraldada juba homme,” lisas Sollfrank, ütlemata, et sellist rünnakut praegu planeeritakse.
Sollfrank on juhtinud Saksa ühendoperatsioonide väejuhatust alates selle loomisest 2024. aastal, mis peegeldab olulist nihet Berliini suhtumises, mis on nihkunud ekspeditsioonimissioonidelt nagu Afganistanis või Malis tagasi NATO territooriumi kaitsmise poole.
Selle aasta alguses leevendas Berliin oma põhiseaduslikku võlapidurit, et täita NATO uut põhilist sõjaliste kulutuste eesmärki, milleks on 3,5 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist 2029. aastaks, mis suurendab kaitsekulutusi 2029. aastal umbes 160 miljardi euroni võrreldes ligi 100 miljardit euroga 2025. aastal. Lisaks plaanib Saksamaa suurendada oma relvajõude 60 000 sõduri võrra, millega tõuseb sõjaväelaste koguarv umbes 260 000-ni.
Sollfrank ütles, et seda, kas Moskva otsustab NATO-t rünnata, määravad kolm tegurit: Venemaa sõjaline tugevus, sõjalised kogemused ja juhtimine.
“Need kolm tegurit viivad mind järeldusele, et Venemaa rünnak on võimalik. Kas see juhtub või mitte, sõltub suurel määral meie enda käitumisest,” lisas ta, viidates NATO heidutuspüüdlustele.
Kindral märkis, et Moskva hübriidsõja taktikat, sealhulgas droonide sissetungi lääneriikide õhuruumi, tuleks vaadelda Venemaa strateegia omavahel seotud elementidena, mis hõlmab ka sõda Ukraina vastu.
“Venelased nimetavad seda mittelineaarseks sõjapidamiseks. Nende doktriinis on see sõjapidamine enne tavarelvade kasutamist. Ja nende ähvardus kasutada tuumarelva on hirmutamise teel peetav sõda,” ütles Sollfrank.
Ta lisas, et Venemaa sellise tegevuse eesmärk on nii NATO-t provotseerida kui ka hinnata selle reaktsiooni, et süvendada ebakindlust, külvata hirmu, tekitada kahju, luurata ja panna proovile alliansi vastupanuvõime.